Alusuuringud on olulised kõigi ühiskonna valdkondade puhul, kuid elutähtsad nii kõrgharidussüsteemi jaoks kui uute teadlaste ettevalmistamiseks. Alusuuringud on pannud aluse selliste Norra majandusharude edule nagu nafta- ja gaasi-, alumiiniumi- ning akvakultuuritööstus.
Norra kulutab alusuuringutele kokku umbes 18% kõikidest uurimis- ja arendustegevusekulutustest. Rahvusvahelises võrdluses ei ole tegemist just väga suure summaga, kuid see on seletatav asjaoluga, et Norra tööstussektoris leidub vaid üksikuid selliseid firmasid, mis on piisavalt suured ja millel jagub küllalt ressursse iseseisvate alusuuringute läbiviimiseks. Vaid kuni 7% alusuuringutest Norras viiakse läbi erasektoris, kuna kolm neljandikku teostatakse ülikoolides ja ülikoolikolledžites. Ülekaalukalt suurimat rolli alusuuringute tegemisel mängib kõrgharidussektor – ligi kolm neljandikku kõikidest Norra alusuuringutest tehakse selle sektori asutustes.
Üks Norra teaduspoliitika peamisi prioriteete on pikaajaliste alusuuringute edendamine kõigis ülikoolide, ülikoolikolledžite ja uurimisinstituutide poolt kaetud teemavaldkondades. Mainitud asutused on Norra teadussüsteemi nurgakivi: just neis asutustes antakse teaduslikku õpetust, valmistatakse ette uusi teadlasi ning luuakse ja levitatakse ühiskonnale ja tööstusele vajalikke uusi teadmisi. Selliste teaduskeskuste säilitamine ja arendamine on üks valitsuse peamisi ülesandeid.
• Kõrgkoolidele eraldatakse rohkem rahalisi vahendeid ning teadustegevuse rahastamine muudetakse kindlamaks. 2002. aastal hakati kasutama mitmeid uusi ja rohkem tulemustele orienteeritud rahastamisviise.
• Suurendatakse Norra Teadusnõukogu kaudu pikaajalisteks alusuuringuteks antavaid rahaeraldisi.
• Uuendatakse ja täiendatakse asutuste teadusaparatuuri.
• Valmistatakse ette rohkem teadlasi.
• Suurendatakse jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks teadussektoris.
• Erilist tähelepanu pööratakse naiste osa suurendamisele matemaatikute ja loodusteadlaste ning juhtivate teaduslike ametikohtade omanike hulgas.