Norras on kuus ülikooli, kuus rakenduslikku ülikoolikolledžit, 25 riiklikku ülikoolikolledžit, kaks riiklikku kunstikolledžit ja 29 erakõrgkooli. 2005. aasta sügise seisuga oli Norra ülikoolides ja kolledžites kirjas ühtekokku rohkem kui 211 000 üliõpilast. Naiste osakaal üliõpilaste seas oli ülikoolikolledžites 62% ja ülikoolides 56%.
Kõrgharidussüsteem hõlmab kõiki ülikoolide ja ülikoolikolledžite õppeprogramme. Kõrgkooli astumine eeldab tavaliselt 3-aastase keskkooliprogrammi edukat omandamist. Kõik kõrgkoolid, v.a mõned erakolledžid, on riikliku juhtimise all. Üldjuhul ei tule Norras kõrghariduse omandamise eest maksta, kuigi teatud kutsekõrgharidus-ja eriõppeprogrammide puhul ning erakoolides võidakse nõuda ka õppemaksu.
Lisaks hariduse andmisele tegelevad kõik kõrgkoolid, eriti aga just ülikoolid puhta teadustööga ja uurijate koolitamisega magistri- ja doktoriõppekavade kaudu.
Kõrgkoolid
Norra kuus ülikooli on järgmised: Oslo Ülikool (vanim ja suurim), Bergeni Ülikool, Trondheimis asuv Norra Teadus- ja Tehnoloogiaülikool (NTNU), Tromsø Ülikool, Stavangeri Ülikool ja Norra Maaülikool (UMB), mis asub Åsis. Kuus rakenduskõrgkooli on Norra Majandus- ja Ärijuhtimiskool (Bergenis) ning Norra Muusikaakadeemia, Norra Sporditeaduste Kool, Norra Veterinaarteaduste Kool, Norra Tehnoloogiakool (MF) ja Oslo Arhitektuuri- ja Disainikool, mis asuvas kõik Oslos. Norra kaks kunstikolledžit asuvad Oslos ja Bergenis.
Riiklikku ülikoolikolledžite süsteemi laiendati detsentraliseerimise eesmärgiga, et muuta kõrgharidus kättesaadavamaks. 25 ülikoolikolledžis leidub mitmeid rakendusõppeprogramme, mida ülikoolides ei pakuta. Need programmid kestavad tavaliselt kaks kuni neli aastat. Mitmetes ülikoolikolledžites pakutakse kursusi ka magistri- ja doktoriõppe tasemel. Haruldane ei ole seegi, et üliõpilased kuulavad oma õpingute kestel loengukursusi nii ülikoolidest kui kolledžitest.
Kraadisüsteem
Norra on üks esimesi riike Euroopas, kes järgib Bologna protsessiga seatud eesmärke Euroopa ühtse kõrgharidusruumi loomiseks. Lisaks viidi Norras läbi kolmeaastane kõrghariduse kvaliteedireform, mis lõppes 2003. aastal ning mille eesmärk oli muuhulgas tudengite mobiilsuse ja rahvusvahelise haridusalase koostöö parandamine. Uue kraadisüsteemi (vt joonis1) sisseviimisega muutus kas osa või kogu oma haridustee Norras läbinud tudengitele lihtsamaks saada oma kvalifikatsioonile tunnustus ka teistes riikides.
Ainepunktid ja hindeskaala
Ülikoolides ja ülikoolikolledžites mõõdetakse õppeainete mahtu ainepunktides vastavalt Euroopa ainepunktide ülekandmise ja arvestamise süsteemile (ECTS). Selle kohaselt on täiskoormusega õppides akadeemilise aasta maht 60 ECTS ainepunkti. Nii esimesel kui teisel kõrgharidustasemel kasutatakse hindeskaalat alates A-st (parim) kuni F-ni (mitterahuldav), kusjuures E on kõige madalam tulemus, mille puhul aine loetakse omandatuks. Mõned õppeained hinnatakse lihtsalt arvestatuks või mittearvestatuks.