Norra esimene rahvaülikool avati 1864. aastal. Tänapäeval tegutseb üle Norra ühtekokku 77 rahvaülikooli. Igal aastal läheb rahvaülikoolidesse umbes 6000 õpilast. Enamasti on need 18–25 aastased noored täiskasvanud, kel keskharidus omandatud. Paljudes rahvaülikoolides korraldatakse ka lühiajalisi kursusi eakatele inimestele ning neljas koolis pakutakse eriprogramme puuetega inimestele.
Rahvaülikoolidel on olemas majutusvõimalused ning kooli valdustes elamisel on kogu haridusprogrammis oluline osa. Õppekavade eesmärk on õpilaste kui mitmekülgsete isiksuste individuaalne areng – nii akadeemilises kui sotsiaalses plaanis. Kõik koolid on väikesed, neis õpib tavaliselt 60–100 inimest.
Rahvaülikoolid ei anna välja akadeemilisi kraade ega korralda ametlikke eksameid. Rahvaülikoolide õppeprogrammi läbiteinud saavad diplomi, kuid erinevalt riiklikest koolidest ei anna rahvakool lõpetajale mingit ametlikku kvalifikatsioonitunnistust. Peamised õppeained on muusika, näitekunst, keskkonnaõpetus, massimeedia, arvutiõpetus, käsitöö, rahvusvaheline solidaarsus, sportmängud jne. Lisaks kohustuslikele õppeainetele peavad kõik õpilased õppima ka valikaineid.
Enamiku rahvaülikoolide omanikud ja juhid on eraorganisatsioonid ja sihtasutused, kuid kümme neist on ka maakondlike või omavalitsuslike ametiasutuste omanduses. Rahvaülikoolides õppemaksu ei võeta, kuid õpilased peavad ise katma oma elamiskulud ning maksma ekskursioonide, õpilasürituste ja õppematerjalide eest. Riikliku Õppelaenufondi kaudu on võimalik taotleda õppelaene ja stipendiume.
Rahvaülikoolid on Norras väga populaarsed – eriti nende seas, kes võtavad seda kui gümnaasiumi lõpetamise ja kõrgkooliõpingute alustamise vaheaastat või kes lähevad sinna sooviga aeg natukeseks maha võtta ning oma haridus- ja tööalastes tulevikuplaanides selgusele jõuda.