Välistudengid on sellised tudengid, kellel puudub luba püsivaks elamiseks Norras. Välistudengeid on kolme liiki:
- end ise finantseerivad kraadiõppe tudengid
- vahetusüliõpilased
- mitmesugustes partnerlusprogrammides osalevad tudengid.
Vahetus- või partnerlusprogrammiga liitumise võimalus sõltub tavaliselt riiklikest ja regionaalsetest kahepoolsetest lepingutest ja kvoodinõuete täitmisest. Mitmete rahastamisprogrammide puhul võetakse arvesse ainult teatud riikidest pärinevaid kandidaate.
Sisseastumistingimused
Välisriikidest pärinevad kandidaadid peavad vastama samadele põhinõuetele nagu Norra tudengidki. Nõudmiste konkreetne sisu sõltub riigist, kus kandidaat on saanud oma põhi- ja keskhariduse. Üldjuhul peab kandidaatidel olema lõpetatud keskharidus. Ka esitatakse teatud õppekavade puhul lisanõudmisi. Mõnel juhul on õppimaasumiseks vajalik eelnev töö- või sellelaadne kogemus. Magistriõppesse kandideerivad tudengite puhul peab esitatavatele tingimustele vastama nende lõpetatud kõrghariduse tase.
Norra kõrgharidussüsteemis on sisse viidud Bologna uus kraadidesüsteem. Norra ülikoolid ja kolledžid annavad nüüd järgmisi kraade:
- Bakalaureusekraad (kolm aastat),
- Magistrikraad (kaks aastat),
- Ph.D. (kolm aastat).
Mõnedel erialadel võetakse tudengeid vastu viieaastastele magistriõpingutele. Teatud spetsiaalsete õppekavade puhul nagu näiteks meditsiin, veterinaaria, psühholoogia ja teoloogia, on kraadidesüsteem teistsugune ning õpe võib kesta neljast kuue aastani.
Kõik Norra kõrgkoolides õppida soovivad tudengid peavad hästi oskama inglise keelt. Need välistudengid, kelle jaoks inglise keel pole emakeel, peavad oma keeleoskust dokumentaalselt tõestama. Bakalaureuseõppekavade järgi õppima asunud tudengid, kellel pole ette näidata tõendid norra keele oskuse kohta, peavad enne erialaõppele asumist läbima norra keele ettevalmistuskursused. Nende käigus antakse lisaks norra keele õpetamisele ka ülevaade Norra elust ja ühiskonnast, üldjuhul kestavad kursused kaks semestrit.
Rahastamine
Norra kõrgharidust andvates õppeasutustest puudub õppemaks, kuigi teatud tasu võidakse võtta mõnede kutsekõrghariduse, jätku- ja eriõppekavade puhul ning erakõrgkoolides õppimisel. Elamiskulud hüvitatakse ainult nendel välistudengitel, kes on vastu võetud teatud partnerlusprogrammide raames. Ennast ise finantseerivad tudengid peavad tõestama, et neil on vähemalt 80 000 norra krooni (umbes 10 000 eurot) õppeaasta kohta.
Riiklikus õppelaenufondist saadavatele laenudele ja stipendiumitele on õigus järgmistel välistudengitel:
- Põhjamaade kodanikud
- Euroopa Majanduspiirkonna kodanikel
- Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ja arengumaade kodanikel
- Poliitilised põgenikud ja isikud, kellel on antud elamisluba humanitaarsetel kaalutlustel
- Immigrandid
Teejuht kõrgkooliõpinguteks Norras. Otsi ja avasta!