Norra on olnud Läänemeremaade Nõukogu liige alates viimase asutamisest 1992. aastal. Eesistumisõigus antakse järgemööda kõigile nõukogu liikmesriikidele. Norra eelmine eesistujaaeg oli aastatel 1999/2000.
Kõik Läänemere ääres asuvad riigid on ka Läänemeremaade Nõukogu liikmed. Neile lisanduvad veel Norra, Island ning Euroopa Komisjon. Läänemeremaade Nõukogus on vaatlejastaatus järgmistel riikidel: Ukraina, Valgevene, Slovakkia, Itaalia, Hispaania, Rumeenia, Holland, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid. Nõukogu on nii poliitilise dialoogi toimumise kui ka konkreetse koostöö keskkond. Läänemeremaade nõukogu on üks neljast Põhja-Euroopa regionaalsest organisatsioonist ning Norra on liige kõigis neljas ühenduses.
Läänemeremaade Nõukogul on tähtis roll Norra lähiümbrust puudutavas välispoliitikas. Nõukogu kohtumised aitavad kaasa ka Norra suhete arenemisele Euroopa Liidu uute liikmesriikidega – Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Lisaks loob nõukogu võimaluse jätkuvalt hoida suhteid Venemaa ning Euroopa Komisjoniga ülevaatlikus ning mitmekülgses õhustikus.
Norra prioriteedid eesistujamaana ühtivad Läänemeremaade Nõukogu poolt varem seatutega: keskkond, energia, majanduslik areng, haridus, kultuur ning tsiviilisikute kaitse. See tähendab, et Norra juhib vastavate ministeeriumide abiga kümneid töögruppe nimetatud aladel.
Lisaks kuulub Norra eriline tähelepanu veel kolmele teemaderingile: merenduspoliitika, inimkaubandus ja organisatsiooni edasiarendamine.
Merenduspoliitika esiletõstmine on loomulik jätk juba toimunud tööle, mis hõlmab teiste seas ka Euroopa Liidu Läänemere-poliitikat, mille keskseks teemaks on riikideülene merenduskoostöö. Läänemeri on juba praegu väga tähtis meretee ning järgnevatel aastatel oodatakse mereliikluse märgatavat kasvu. Läänemeremaade Nõukogu võtab kanda osa merenduskoostöö arendamise raskusest, eriti mis puudutab kliimaküsimustega seotud väljakutseid.
Inimkaubandus on olnud viimastel aastatel Läänemeremaade Nõukogu tähelepanu all ning Norra soovib selle teemaga edasi töötada. Nii Läänemerepiirkonnas toimuv kui ka piirkonda läbiv inimkaubandus on mitmetahuline ning see võtab järjest uusi vorme. Kesksel kohal on kauplemine naiste ja lastega, nagu ka tööjõuturuga seotud inimkaubandus. Norra soovib eesistujana vaadata probleemi ning väljakutseid tervikuna.
Läänemeremaade Nõukogu viis 2008. aastal läbi organisatsioonisisese reformi, mille eesmärk oli muutuda tulemustele orienteerituks. See hõlmab ka projektiportfoolio välja töotamist koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu ning Euroopa Liidu Läänemere-strateegiaga. Läänemeremaade Nõukogul puudub tugev projektitöökogemus ning üks Norra eesistumisaja väljakutseid on muuta organisatsioon projektipõhisemaks ja abistada nõukogu sekretariaati projektide koostamisel ning välisfinantseeringute kindlustamisel kindlatele projektidele. Projektide väljatöötamine aitab organisatsioonil muutuda tänasest nähtavamaks.
Norra eesistujaaeg lõppeb välisministrite kohtumisega Oslos 2011. aasta juunis. Norra järel saab nõukogu eesistujamaaks Saksamaa.