Esimese Samediggi avas kuningas Olav Karasjokis 9. oktoobril 1989. Sellest ajast on saami rahva poolt ellukutsutud organ korraldanud valimisi iga nelja aasta tagant, samaaegselt Norra parlamendi Storting’i valimistega.
Professor Ole-Henrik Magga was Norway’s first president of the Samediggi and first chairman of the UN Forum on Indigenous Issues. He asserts that the Samediggi helped the Sámi people to regain their belief in themselves. Foto: Sámi University College”Kogu Samediggi loomise protsess andis rahvale juurde enesekindlust, jõudu ning usku oma võimetesse, mis on ülimalt positiivne,” räägib Ole-Henrik Magga, Samediggi esimene persident ja ÜRO põlisrahvaste alalise foorumi esimene eestvedaja.
Samediggil on Norra võimude jaoks nõuandev roll ning kõikide saame puudutavate otsuste tegemisel tuleb Samediggiga nõu pidada.
Registreeritud saamide arv kasvab
Saamide parlamendivalimiste tarvis moodustati ka oma valimisringkond – samemanntall.
Saame elab Norras arvatavalt 40 000 ja 65 000 vahel, kuid täpset arvu ei tea keegi. Viimase 20 aasta jooksul on saami päritolu norralased end üha agaramalt samemannstall’is arvele võtnud.
Enne tänavusi valimisi oli samemanntall’is registreeritud 13 890 saami, mis on kümne protsendi võrra rohkem kui eelmiste valimiste ajal. Erilist kasvu täheldati Lõuna-Norras (Lulli-Norga), kus valimisõiguslike saamide arv tõusis koguni 30 protsenti.
Millega Sameting tegeleb
Sameting teeb tööd saamide põhiõiguste tunnustamise nimel. Selle missiooniks on saami kultuuri, keele, ühiskonnaelu ning saami traditsioonide alalhoidmine ja arendamine.
The new Samediggi building was constructed in 2000. In addition to serving as the meeting place for the parliament, the building contains a special Sámi library and archive. Foto: Bjarne Riesto/ Stein Halvorsen AS Sivilarkitekter MNAL”Me oleme saavutanud käegakatsutavaid tulemusi. Muuhulgas on kõigil saami lastel õigus ka saami keele õppele ning saamikeelsele haridusele,” sõnab Ole-Henrik Magga. Ta rõhutab Samediggi töö tulemusena 2005. aastal jõustunud Finnmarki seaduse (Finnmarksloven) tohutut tähtsust. Finnmarki seadus annab saamidele ja teistele Finnmarki maakonna elanikele õiguse omada maakonna piires maad ja veekogusid. Sel viisil läks Taanist suurem territoorium riigi omandist üle erakätesse.
”See on ka globaalses mastaaabis olulise tähtsusega sündmus,” kinnitab endine Samediggi president.
Nõuandjaks teistele põlisrahvastele
Koos teiste saami organisatsioonidega seisab Sameting ka teiste põlisrahvaste õiguste eest. Norra saamid on sageli esindanud muude põlisrahvaste nõudmisi ja soove. Aastal 1989, kui võeti vastu põlisrahvuste õiguste konventsioon ehk ILO-konventsioon nr. 169, istus läbirääkimistelaua taga palju saame.
”Samediggi ja saamide globaalse rolli vahel on selge seos. Osaliselt toimus tegevus ka enne Samediggi asutamist, ning need on ikka samad inimesed, kes saami-asja on ajanud. Me võime ju olla natuke uhked oma maa saamide üle. Nad on teistele põlisrahvastele nende võitluses heaks eeskujuks ja nõuandjaks,” arvab Ole-Henrik Magga.
Rahvusvaheline tegevus
Samediggi rahvusvaheline tegevus on jaotatud kolmeks. Kõigepealt on nende ülesandeks põlisrahvaste inimõiguste kaitsmine. Teiseks arendavad nad keskkonnastandardeid, mis on saami ja teiste põlisrahvaste kultuuri ja ühiskonna materiaalseks baasiks. Ning kolmandaks toetavad nad teiste Põhjala piirkondade saamide ja muude põlisrahvuste püüdlusi oma kultuuri ja ühiskonna arendamisel.
Mitte lahendus, vaid algus
Ole-Henrik Magga jaoks ei ole Samediggi iseenesest mitte lahendus, vaid algus uutmoodi töötamisele.
”Samediggi on rajatud vahendina, tööriistana, mida on vaja suhtlemiseks ministeeriumide ja valitsusega. Ehkki see ei ole põlisrahvastele organiseerumiseks ainus võimalus, on paljud eeskuju võtnud just Samediggi mudelist ja selle ideest. See mudel sobib kõige paremini neile, kes elavad enamusrahvuse hulka integreerituna,” toonitab Ole-Henrik Magga.
The leaning wall of both the Samediggi building and the Tana Courthouse (below) collects snow that helps to insulate heat, while creating harmony between the buildings, the surroundings and the seasons. Foto: Bjarne Riesto/ Stein Halvorsen AS Sivilarkitekter MNAL
The Tana Municipal Court is the first Sámi-language court in Norway. Foto: BarentsPhoto.com.