Jõesilm, keda projekti käigus põhjalikult uuritakse, ei ole kala vaid sõõrsuude klassi kuuluv liik. Oma esimesed aastad veedavad silmud kodujõe põhjamudas ning alles 3-4 aasta pärast liiguvad merre. Seal elavad nad suuremate kalade külge kinnitununa paar aastat, mille järel suundavad nad tagasi jõkke kudemispaikadesse.
Just kudemispaikadesse jõudnud emaseid silmusid projektis osalevad ihtüloogid märgistamiseks püüdsidki, sest emased silmud on isastest suuremad ning neile on lihtsam paigaldada umbes sentimeetri pikkust akustilist saatjat. Projekti käigus märgistatakse umbes 50 silmu, mis võrdlemisi kuluka tehnoloogia puhul – üks saatja maksab 3000 krooni – on optimaalne arv saamaks piisavalt teavet.
Norra Loodusuuringute Instituudi NINA teadur ning akustilise telemeetria rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert Finn Økland, kes paari nädala kaupa on Narva-Jõesuus projektiga hõivatud olnud, kiidab koostööd Eesti Loodushoiu Keskusega ja siinse projektijuhi Meelis Tambetsiga. Akustilist telemeetriat kasutatakse Eestis taolise uuringu puhul esmakordselt ja seetõttu napib ka sellealaseid teadmisi.
Finn Økland opereerib silmu. Foto: Piret Marvet
Silmude eluviiside uurimine on osa suuremast Ida-Virumaa jõeliste elupaikade kaitse korralduse projektist, mida Norra finantsmehhanism enam kui 8 miljoni krooniga toetab. Projekti üheks tulemuseks on silmude-teemalise teatmiku koostamine nii eesti kui vene keeles ning uurimusprojekti tulemuste tutvustamine ka Narva jõe kaldal elavatele kalameestele.