1961. aastal valminud hoones polnud varem olnud kapitaalremonti. Lõppenud projekti läbi said põhjaliku uuenduse nakkuskeskuse kolm korrust, kuhu mahuvad HIV-positiivsete palatid, lastekorrus kui ka nn. soolenakkuste osakond.
Hospital before renovations. Foto: Diana Lorents/LTKH
Keskuse juhataja dr. Kai Zilmeri sõnutsi vajas maja hädasti remonti ja ümberehitusi, sest nõukogudeaegsed suured 4-6 kohalised palatid võisid küll sobida tervet klassi või lasteaiarühma tabava viiruse puhul, kuid tavapärases olukorras põevad nakkuskeskuses sama haigust korraga siiski paar inimest. Panna erinevaid nakkushaigusi põdevad inimesed ühte palatisse kokku, on aga mõeldamatu.
Samuti olid varem mitme palati peale ühised tualetid ja pesemisruumid, mis sugugi nakkushaigustega võitlemisele kaasa ei aidanud. Nüüd võivad aga patsiendid rahulikult kahestes palatites terveneda ning iga palati juures on ka oma dušinurk ja tualett. Kõik ruumid on läbi teinud rõõmsates toonides uuenduskuuri ning mitte kusagile ei ole enam jäänud lootusetult lagunevaid nurki, kus ka parima tahtmise juures ei oleks küürimine häid tulemusi andnud.
Renoveeritud nakkuskeskuse avamisel õnnitlesid nakkuskeskuse töötajaid sotsiaalminister Hanno Pevkur, Tallinna abilinnapea Merike Martinson, Norra suursaadik Stein Vegard Hagen, teiste Tallinna suuremate haiglate ja HIV-positiivsete võrgustiku esindajad.
Renoveeritud nakkuskeskuse avamine. Foto: Piret Marvet
Projekti kogumaksumus oli 20 milj krooni, millest 85% rahastati Norra finantsmehhanismist. Norra ja EMP finantsmehhanismide eesmärgiks on aidata vähendada sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust Euroopas ning toetada EL-i uusi liikmesriike nende jõupingutustes täisväärtusliku osalemise nimel laienenud ühisturul. Norra finantsmehhanismi eelisvaldkondade hulgas on ühe põhivaldkonnana nakkushaiguste (HIV/AIDS ja tuberkuloos) leviku vältimine ja senisest parem ravimine, kaasa arvatud suurenenud valmisolek bioterrorismiks ja epideemiateks.