2009. aastani eraldab Norra 1,134 miljardit eurot Norra finantsmehhanismi ja EMP finantsmehhanismi jaoks. Norra finantsmehhanism on avatud Küprosele, Tšehhile, Eestile, Ungarile, Lätile, Leedule, Maltale, Poolale, Slovakkiale, Sloveeniale; EMP finantsmehhanism on suunatud samadele riikidele ning lisaks ka Hispaaniale, Portugalile ja Kreekale.
Norra finantsmehhanismi kaudu saab taotleda toetust projektidele, mis on seotud Schengeni õigustiku rakendamisega ning laiema koostööga justiits- ja siseküsimustes. Schengeni õigustiku rakendamine ja kohtute tugevdamine on oluliste valdkondadena välja toodud enamikus Norra ja uute EMP riikide vahelistes vastastikuse mõistmise memorandumites. Teavet lepingu ja finantsmehhanismide kohta üldiselt leiate järgmistelt aadressidelt: www.europaportalen.no (Norra Välisministeerium) või www.eeagrants.org (Finantsmehhanismide Kantselei).
Üks oluline vastastikuse mõistmise memorandumites nimetatud eesmärk on, et Norra finantsmehhanismi abil soovitakse tugevdada Norra kahepoolseid suhteid abisaajariikidega ning suurendada koostööd ühiste probleemide lahendamiseks. See koostöö peaks põhinema EMP/EL-i seadusandlusel ja Norra finantsmehhanismi sihtgrupiriikide prioriteetidel.
Schengeni õigustiku rakendamine ning justiits- ja siseküsimused hõlmavad laia teemaderingi. Allpool loetletud Norra ametiasutused võivad pakkuda teavet ja soovitusi koostööprojektide ja partnerluste kohta järgmistes küsimustes:
Lehekülje paremas servas viidatud kontaktpunktid arutavad Teiega meeleldi võimalikke koostööprojekte. Nad võivad Teid abistada ka sobivate partnerite leidmisel ning pakkuda välja näidisprojekte nii ülaltoodud kui muudes valdkondades kooskõlas abisaajariikide allkirjastatud Vastastikuse mõistmise memorandumitega.
Kui vajate täiendavat abi, võtke ühendust kohaliku Norra Saatkonnaga.
Miks valida partner Norrast?
Norra osaleb Schengeni riikide vahelises operatiivkoostöös alates 2001. aastast. Viimase nelja aasta jooksul oleme omandanud kasulikke kogemusi Schengeni õigustiku ettevalmistamise ja rakendamise alal. Samuti oleme osa saanud nimetatud rakendamisprotsessi käigus toimunud riikidevahelise koostöö viljadest, eriti 2001. aastal, kui me koos teiste Põhjamaadega Schengeni koostöövõrgustikuga liitusime. Norra selle valdkonna ametiasutused võivad pakkuda asjatundlikku abi, mis tulevad uutele EL-i liikmesriikidele nende Schengeni ettevalmistustes kindlasti kasuks.
Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ministeerium
Norra pagulaste- ja sisserändepoliitika ja vastava seadusandluse edasiarendamise ja koordineerimise eest vastutab üldiselt kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ministeeriumi migratsiooniosakond.
Sisserändepoliitika ja vastav seadusandlus
Migratsiooniosakond vastutab sisserändepoliitika ja vastava seadusandluse eest (kaasa arvatud immigratsiooniseadus ja Norra kodakondsusseadus), omades kontrolli isikute Norrasse sisenemise ja riigist lahkumise üle. Samuti tegeletakse seal ebaseadusliku sisserände ning isikute ebaseadusliku üle piiri toimetamise probleemidega, viisapoliitika ja piirikontrolliga. Osakond on üldiselt vastutav ka politsei ja välisteenistuse nõustamise eest sisserände küsimustes.
Pagulased ja varjupaigataotlejad
Migratsiooniosakond on vastutav üldise pagulastepoliitika eest, sh seadusandlus pagulaste kaitse ja varjupaigataotlejate vastuvõtmise kohta, Dublini ja Eurodac’i koostöös osalemine ning tagasilükatud varjupaigataotlejate päritolumaale tagasipöördumise võimaldamine. Lisaks teeb osakond koostööd ÜRO Pagulaste ülemkomissariga (UNHCR) ning vastutab Norra aastase ümberasuvate põgenike piirarvu täitmise eest.
Schengeni koostöö
Migratsiooniosakond tegeleb küsimustega, mis on seotud Norra osalemisega Schengeni õigustiku rakendamisel, kohaldamisel ja edasiarendamisel. Samuti tegeldakse seal Euroopa Majanduspiirkonnas kehtiva liikumisvabaduse küsimustega.
Migratsiooniosakond võib pakkuda abi nõustamise ja haldussuutlikkuse tõstmise alal oma vastutusalasse jäävates küsimustes.
Immigratsioonidirektoraat
Immigratsioonidirektoraat on vastutav pagulaste- ja sisserändepoliitika täideviimise eest.
Direktoraat vastutab viisataotluste, töö- ja elamislubade ning kodakondsustaotluste läbivaatamise eest. Samuti on tema vastutusalas varjupaigataotluste läbivaatamine, varjupaigataotlejate vastuvõtusüsteem ning koostöö kohalike omavalitsustega pagulaste ümberasumisega seotud küsimustes. Kolmas vastutusvaldkond hõlmab oma päritolumaale naasta soovivate põgenike tagasitoimetamise programmi korraldamist ning tagasilükatud varjupaigataotlejate tagasisaatmist.
Immigratsioonidirektoraat võib pakkuda abi mitmesuguste juhtumitega tegelemisel, vastuvõturajatistega seotud tehnilist abi ning IT-süsteemide alast nõustamist (nt viisainfosüsteem (VIS)).
Justiits- ja politseiministeerium
Justiits- ja politseiministeeriumi korrektsiooniosakond vastutab üldiselt Norra korrektsiooniasutusi puudutava poliitika eest. 1990. aastate keskel kutsus Euroopa Nõukogu mitmeid lääneriike üles looma partnerlusi endiste idabloki ja Nõukogude Liidu riikide vanglate ja vanglavõimudega. See tõi kaasa Norra korrektsiooniasutuste tiheda koostöö partneritega Venemaalt ja Lätist.
Vanglate halva seisukorra tõttu keskendus partnerlus esialgu praktilisele abile. Kuid see koostöö on järk-järgult laienenud. Kesksed teemad on olnud töötajate koolitamine ning kohtueelsetes kinnipidamisasutustes kohaldatavad režiimid ja standardid. Norra Tervise- ja Hoolekandeteenuste Ministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium on andnud oma panuse, aidates parandada tervishoiuteenuste olukorda vanglates ning kindlustades kinnipeetavatele hariduse omandamise ja tööpraktika võimalused.
Norra koostöö Läti vanglavõimudega algas 1996. aastal. Koostöö Venemaaga sai alguse kaks aastat hiljem. Need rahvusvahelised partnerlused on andnud Norra korrektsiooniteenistusele väärtuslikke kogemusi ning laiema ametialase perspektiivi. Uued finantsmehhanismid pakuvad võimalusi jagada seda kogemust nii vanade kui ka uute partneritega.
Riiklik Politseidirektoraat
Riiklik Politseidirektoraat on vastutav kõigi EMP finantsmehhanismidega seotud tegevuste igapäevase korralduse eest järgnevates valdkondades:
SIRENE büroo /Schengeni infosüsteem (SIS)
Riiklik Kriminaaluurimisteenistus (NCIS) on riiklik kontaktpunkt Schengeni infosüsteemi küsimustes. NCIS on keskasutus, kes pakub Norra politseiringkondadele asjatundlikku abi. Sellel on kolm peamist funktsiooni: tehnilised uurimisteenused, taktikalised uurimisteenused ja rahvusvaheline politseikoostöö. NCIS, kes asutas ka Norra SIRENE büroo ning vastutab nüüd selle tegutsemise eest, pakub sellist teenust käivitavatele riikidele nõustamist ja abi.
N-SIS/SIS II
Riiklik Politseiarvutuste ja Materjaliteenistus on vastutav kogu politseiteenistuses leiduva informatsiooni ja kompuutertehnoloogia eest. See teenistus haldab N-SIS-i ning osaleb SIS II edasiarendamises. Partnerlused/koostöö selles valdkonnas võivad tuua kasu kõigile osalistele.
Piirikontroll
Et Norra politseiteenistus on ühtne ja terviklik organisatsioon, kuulub piirikontroll politseiringkondade vastutusalasse. Üleüldine vastutus lasub Riiklikul Politseidirektoraadil, kes hoolitseb koolituse ja väljaõppe, piiriületuspunktide infrastruktuuri, piirialade kompensatsioonimeetmete jms eest. Tänu oma pädevusele ning kogemustele selles valdkonnas võib Norra politsei olla kasulik nõuandja või koostööpartner.
Koolitus/väljaõpe seoses Schengeni õigustiku rakendamisega
Norra Politseiakadeemia on vastutav igasuguse politseikoolituse ja -väljaõppe eest. Koostöös Riikliku Schengeni Rakendamise Töögrupiga viis Politseiakadeemia enne Schengeni riikide vahelise koostöö algust 2001. aasta märtsis läbi eduka koolitusprogrammi tervele Norra politseiteenistusele. Selle käigus omandatud kogemused koolituse sisu, korralduse ja ajastamise kohta võivad pakkuda huvi ka teistele riikidele nende Schengeni ettevalmistustes.
Organiseeritud kuritegevus
Üldine vastutus organiseeritud kuritegevusega võitlemise eest lasub Riiklikul Politseidirektoraadil. Peamised probleemid on narkokaubandus, inimkaubandus ja ebaseaduslik sisseränne/isikute ebaseaduslik üle piiri toimetamine. Direktoraat koordineerib ka selleteemalisi koostööprojekte.
Majanduskuriteod
Norra majandus- ja keskkonnakuritegude uurimise amet (Økokrim) on ühteaegu nii politsei eriasutus kui ka prokuratuur. Økokrim’il on siseriiklik pädevus uurida ja tuua kohtu ette ulatuslikud, keerulised ja tõsised majandus- ja keskkonnakuriteod ja/või põhimõttelisi küsimusi sisaldavad majandus- ja keskkonnakuritegude juhtumid. Økokrim võib teatud määral koostööprojektides osaleda, kuid selle asutuse asjatundlikkust võib rakendada ka projektitaotluste hindamisel.
Norra kontaktpunktid
Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalarengu Ministeerium
The Ministry of Local Government and Regional Development
Department of Migration
P.O. Box 8112 Dep
NO-0032 Oslo, Norway
Tel. + 47 22 24 71 73
E-post: postmottak@krd.dep.no
Kontaktisik: Ms Siw Lexau, nõunik, siw.lexau@krd.dep.no,
tel. + 47 22 24 71 84
Immigratsiooniamet
The Directorate of Immigration
Department of Strategy and Co-ordination
Section for International and General Affairs
P.O. Box 8108 Dep
NO-0032 Oslo, Norway
Tel. + 47 23 35 15 00
E-post: udi@udi.no
Kontaktisik: Pr. Catherine de Coster, nõunik, Strateegia ja koordinatsiooni osakond
cdc@udi.no
tel. +47 23 35 19 15
Justiits ja Politseiministeerium
Ministry of Justice and the Police
Kontaktisik: Hr Erik Såheim, Asepeadirektor, Parandusliku teenistuse osakond erik.saheim@jd.dep.no,
tel. + 47 22 24 55 39.
Riiklik Politseiamet
National Police Directorate
Kontaktisik: Pr. Margrethe Bjonge, nõunik, Rahvusvaheliste suhete büroo, bjonge@politiet.no,
tel. + 47 23 36 41 17.