Storting (Norra parlament) on olnud Norra kõrgeim poliitiline organ alates parlamentaarse valitsemissüsteemi kehtestamisest 1884. aastal. Stortingi valimised toimuvad igal neljandal aastal ning mandaatide jaotamisel rakendatakse proportsionaalset esindatuse süsteemi. Valitsuse liikmed valitakse kuninga nimel Stortingi liikmete seast.
Umbusaldushääletusega võib Storting sundida tagasi astuma terve valitsuse või mõne ministri; selle poolt peab olema enamik parlamendiliikmeid. Umbusaldushääletuse võib algatada iga Stortingi liige, samuti võib ka valitsus ise siduda mõne hääletuse usaldusküsimusega. Juhul, kui valitsus on seadust rikkunud või tegutsenud põhiseadusega vastuollu minevalt, võib Storting ta kohtulikule vastutusele võtta. Praktikas on seda võimalust siiski väga harva kasutatud.
Storting omab formaalset kontrolli valitsuse kahe olulisima tööriista, õigusaktide vastuvõtmise ja riigieelarve heakskiitmise üle. Enamik seaduseelnõusid ja riigieelarve ettepanekuid esitab Stortingile valitsus. Tavaliselt vajavad eelnõud ainult pisiparandusi, sest valitsusel on juba Storting’i enamuse poolehoid või on eelnõu parlamendi enamusele vastuvõetavaks kohandatud.
Storting jälgib ka valitsuse tegevust. Olulisemate kontrollivahendite hulka kuuluvad umbusaldushääletus, kohtulikule vastutusele võtmise algatamine, riigikontrolöri audiitortegevus ja parlamendis toimuvate küsitluste ja arupärimiste süsteem. Arupärimise ajal võivad Stortingi liikmed esitada otse valitsusele küsimusi, millele peab vastama asjaomane minister. Sellele järgneb enamasti lühike debatt.
Storting koosneb 169 valitud esindajast, kes kõik kuuluvad mõnda parteisse.
Stortingi juhib kuueliikmeline presiidium. Stortingi istungitel toimuvad läbirääkimised ja debatid mängivad aga küsimuste lahendamisel väga väikest rolli. Põhiline osa tööst tehakse ära parlamendi alalistes komisjonides, kus töötatakse välja suurem osa eelnõude parandusettepanekutest. 12 alalist komisjoni on koos parteide parlamendifraktsioonidega Stortingi olulisemad poliitilised organid.
Stortingi valimised toimuvad maakonnapõhiselt proportsionaalse esindatuse süsteemi alusel, st igast maakonnast pääseb sõltuvalt selle elanike arvust parlamenti kindel arv esindajaid.