Valitsus teostab riigis täidesaatvat võimu. Tema olulisimad ülesanded on seaduseelnõude ja eelarve ettepanekute esitamine Storting’ile (Norra parlament) ning otsuste elluviimine ministeeriumide kaudu. Valitsus on moodustatud Storting’i liikmetest ja seda juhib peaminister. Formaalselt on aga kuningas see, kes palub enamusparteil moodustada valitsus või elujõuline koalitsioon.
Valitsuse otsused võtab igal reedel vastu “kuningas nõukogus” (st ühise heakskiidu annavad kuningas ja Riiginõukogu). Kõik kuninglikud dekreedid allkirjastab kuningas ning kaasallkirjastab peaminister.
Nii formaalselt kui ka tegelikult on Norra Valitsusel, eriti peaministril, vähem võimu kui paljudes teistes lääneriikides. Valitsuses omavad tavapäraselt kõrgeimat staatust peaminister, välisminister ja rahandusminister.
Kuna riigi ülesannete hulk on palju kasvanud, delegeerib Storting oma seadusandlikku võimu üha enam valitsusele ja sealt tihti käsuliini pidi üksikutele ministeeriumitele. Norrat iseloomustab nn ministrivalitsus – minister on oma ministeeriumi poliitiline juht. Talle kõige lähemal on poliitiliselt määratud riigisekretärid, abiministrid ja poliitilised nõunikud.
Ministeeriumite struktuur on hierarhiline – kõrgeim administratiivjuht on peasekretär, talle järgnevad osakonna tasandil peadirektor (ekspedisjonssjef), osakonna või sektsiooni tasandil asepeadirektor (avdelingsdirektør), sektsiooni tasandil asepeadirektori asetäitja (underdirektør), osakonna tasandil osakonnajuhataja (byråsjef) ning erinevatel astmetel nõunikest, täitevametnikest ja kontoritöötajatest koosnev tsiviilametkond.