Storting

Norra on jagatud 19 maakonnaks ja 430 omavalitsusüksuseks (2009). Maakonna- ja munitsipaalnõukogudele on omavalitsusliku võimu delegeerinud riik. See on sätestatud mitte põhiseaduse, vaid parlamendi õigusaktidega. Kohalikul tasandil esindavad riiki otseselt maavanemad. Kohalikud omavalitsused on kohaliku valitsemise kõige olulisemad üksused. Nad vastutavad alg- ja põhihariduse, sotsiaalteenuste...

Tavaliselt nimetatakse kohtuvõimu riigivõimu kolmandaks haruks. Norras koosneb tavaline kohtusüsteem ülemkohtust (Høyesterett), ülemkohtu esmasest apellatsioonikomisjonist, (Høyesteretts kjæremålsutvalg), apellatsioonikohtutest (lagmannsrettene), ringkonnakohtutest (tingrett) ja lepituskohtutest (forliksrådet); samuti on olemas mõned erikohtud. Norra on jagatud 6 territoriaalseks kohturingkonna...

Formaalselt on Norra parlamentaarse demokraatliku valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Demokraatlik on valitsemissüsteem sellepärast, et poliitilise võimu ja legitiimsuse kandja on põhiseaduse kohaselt rahvas: See väljendub iga kodaniku õiguses osaleda Storting’i (Norra parlamendi) ning maakonna- ja kohaliku omavalitsuse tasandi valimistel. Parlamentaarne seetõttu, et valitsus – r...