ÜRO lapse õiguste konventsioon kaitseb mitmel moel laste õigusi, sätestades, et riik peab püüdma tagada lapse parimate huvide kaitse, lapse ellujäämise ja arengu, kaitsma lapsi diskrimineerimise eest ja austama laste arvamust küsimustes, mis neid otseselt puudutavad. Norra ratifitseeris konventsiooni 1991. aastal; praeguseks on selle ratifitseerinud 191 riiki..
2003. aasta aprillis esitas Norra ÜRO-le juba kolmanda raporti Lapse õiguste konventsiooni järgimise kohta. Raportis tehakse lühike ülevaade mõnedest Norra ees seisvatest väljakutsetest seoses laste ja noorte elutingimustega ning tutvustatakse Norras alates eelmise raporti esitamisest toimunud muutusi ja uusi arenguid selles valdkonnas.
2003. aasta juunis võttis Storting (Norra parlament) vastu seaduse, millega lapse õiguste konventsioon kaasati siseriiklikku seadusandlusse. Konventsioonist sai Norra õiguse osa – see lisati parandusena 1999. aastast kehtivale Inimõiguste seadusele. Parandused jõustusid 2003. aasta oktoobris. Laste õiguslik seisund on seeläbi paranenud. Muudetud on ka Lasteseadust, Lapsendamisseadust ja Lastehoolekande seadust, langetades vanusepiiri, millest alates lapsel on õigus oma arvamust avaldada, 12-lt 7-le eluaastale. Nooremadki lapsed, kes on juba võimelised oma arvamust kujundama, peavad saama enne neid puudutavate kohtuotsuste langetamist võimaluse väljendada oma seisukohti.
1981. aastal loodi Norras maailma esimene laste ombudsmani ametikoht. Laste ombudsman on spetsiaalse seaduse alusel loodud sõltumatu, iseseisev ja poliitiliselt neutraalne organ. Ombudsmani peamine ülesanne on kaitsta laste õigusi ühiskonnas tervikuna ja hoida silm peal laste kasvutingimuste arengul.