Norra avalik tervishoiusüsteem kuulub Tervise- ja hoolekandeteenuste ministeeriumi haldusalasse, mis vastutab riikliku tervisepoliitika kavandamise ja järelevalve eest.
Teenuste pakkumine on viidud munitsipaal- ja piirkondlikule tasandile. KOV üksused hoolitsevad esmaste tervishoiuteenuste pakkumise eest– näiteks perearstikliinikutes. Maakonnad ja viis tervishoiupiirkonda pakuvad aga spetsialiseeritud meditsiiniteenuseid – nt haiglaravi. Lisaks riiklikele tervishoiuasutustele on tekkinud ka palju ametlikult kinnitatud erahaiglaid ja muid eratervishoiuteenuse pakkujaid.
Haiglajärjekorrad ja vananev ühiskond on hetkel Norra tervishoiupoliitika suurimad valupunktid. Alates 1970ndatest on eakate inimeste osakaal rahvastikus kiiresti kasvanud ning nõudlus ravi-, taastusravi-, põetamis- ja hooldusteenuste järele aina suureneb.
Esimene riiklik haigla loodi Norras 18. sajandil. 19. sajandi lõpus hakkasid tekkima ka spetsialiseeritud haiglad ja psühhiaatriaosakonnad. 20. sajandil, kui ilmusid röntgeniaparaadid ja kaasaegsed tuimastusvahendid, sai hoo sisse haiglate moderniseerimine. Alates 1945. aastast on avalik tervishoiusüsteem järginud rahvusvahelisi suundumusi antibiootikumide ja teiste ravimite kasutamisel, samuti jätkuvaid tehnoloogilisi uuendusi.
Arstid on kaua aega olnud Norra avaliku tervishoiusüsteemi tugisammas ning tihti on just nemad algatanud reforme – nii riiklikul kui kohalikul tasandil.