Täielik lasteaiakohtadega varustatus annab vanematele kindlustunde, et nende laste eest hoolitsetakse tööpäeva jooksul hästi ja pakub kohustuslikust koolieast noorematele lastele häid arenemis- ja tegutsemisvõimalusi.
Lasteaiad on ka oluline lõimumiskeskkond erineva rahvusliku, keelelise ja kultuurilise taustaga lastele ning aitavad kompenseerida erinevusi sotsiaalses taustas.
Üha enam lapsi
2008. aastal käis lasteaias 87% kõigist 1–5 aasta vanustest lastest, samas kui 2003. aastal oli see näitaja 69%. Lasteaias käivate laste suhtarv tõuseb jätkuvalt, paljuski tänu 2004. aastal kehtestatud maksimaalsele vanemahüvitisele lasteaiakohtade eest. Ajavahemikul 2003–2009 vähenes keskmine lasteaiakoha maksumus vanemate jaoks linna- ja eralasteaedades vastavalt 20 ja 28 protsendi võrra.
Eriti on kasvanud vähem kui kolmeaastaste laste ja vähemuskeeli kõnelevate laste registreerimine lasteaedadesse.
2009. aastal astusid Norra võimud järjekordse sammu lasteaias käivate laste arvu suurendamiseks, muutes lasteaiakoha saamise kõigi 1–5-aastaste laste seaduslikuks õiguseks. Püüdluste tõttu tagada piisavat arvu lasteaiakohti saavutas lasteaedade ehitamine 2008. aastal rekordiliselt kõrge taseme.
Aina parem kvaliteet?
Norras käib avalik diskussioon väga kiire ehitustegevuse potentsiaalsete negatiivsete mõjude üle lasteaedade kvaliteedile. Kuigi lasteaiatöötajate arv on tõusnud samas tempos lasteaias käivate laste arvu tõusuga, on vaid kolmandik Norra lasteaiatöötajatest omandanud lasteaiakasvataja ja -hooldaja kvalifikatsiooni.
Nüüd pööravadki poliitikud tähelepanu lasteaedade ehitamiselt nende piisavalt kõrge kvaliteedi tagamisele. Selle teemaga seoses avaldati 2009. aastal valge raamat lasteaedade kvaliteedi kohta.
Ei sobi kõigile
Siiski ei soovi kõik vanemad lapsi lasteaeda saata. Seetõttu pakuvad Norra võimud igakuist rahalist toetust vanematele, kelle lapsed lasteaias ei käi. Selle toetuse eesmärk on tagada riikliku abiraha võrdne jagunemine perede vahel, vaatamata nende eelistatud lapsehoolduse liigile.