Vanemahüvitise projekti eesmärk on aidata lapsevanematel ühendada töö- ja pereelu. Tänu sellele projektile kuulub Norra sündimust ja naiste tööjõus osalemist puudutavate statistiliste näitajate poolest Euroopa juhtivate riikide hulka.
Norra vanemad saavad valida sajaprotsendilise palgakompensatsiooniga 46-nädalase puhkuse ja 80% palgakompensatsiooniga 56-nädalase puhkuse vahel.
Isaduspuhkuse kvoot toimib
Norras on isadel olnud õigus koos emadega vanemapuhkusest osa saada juba 1977. aastast. Sellegipoolest kasutas isaduspuhkust 1990. aastate algul üksnes 2–3 protsenti kõigist isadest.
Isaduspuhkuse kvoot viidi sisse 1993. aastal, et innustada mehi rohkem lapse esimese eluaasta jooksul tema eest hoolitsema. Täna on isadele reserveeritud 10 nädalat vanemapuhkusest. Kui isa oma kvooti ei kasuta, tähendab see puhkuseajast loobumist.
Norra oli esimene riik maailmas, kus selline programm kasutusele võeti.
Tulemused on olnud muljetavaldavad. 2008. aastal kasutas isaduspuhkuse kvooti 90% kõigist Norra isadest. Lisaks võtab üha enam mehi isaduspuhkust rohkem kui kvoot ette näeb. 2008. aastal pikendas 16,5% isadest puhkust üle neile reserveeritud 10 nädala, võrreldes 11% aastal 2000.
Isa rolli tugevdamine
Isaduspuhkuse kvoot annab meestele võimaluse luua lapsega sünnist saadik tugevam side. Isa ja lapse vahelise suhte mõju ulatub kaugele üle isaduspuhkuse piiride. Mehed nõuavad endale üha enam võrdseid vanemlikke õigusi, näiteks laste hooldusõigust lahutuste puhul. 2009. aastal anti välja valge raamat meeste rollide ja soolise võrdõiguslikkuse kohta. See on esimene omataoline dokument maailmas.
Puhkuse jagamist puudutav arutelu
Vanemapuhkuse üle vaieldakse ikka veel ägedalt. Võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastase tegevuse õigusvahendaja Beate Gangås on teinud ettepaneku jagada puhkus kolmeks osaks, millest üks oleks reserveeritud emale, teine isale ning kolmandat võiks kasutada vastavalt vanemate soovile. Seni on sellisele lahendusele toetust avaldanud vähesed poliitilised parteid.
Siiski valitseb poliitiline üksmeel selle suhtes, et isaduspuhkuse kvoot on suurepärane vahend julgustamaks mehi isaduspuhkusele jääma. Seega pikendati kvooti 2009. aastal kuuelt nädalalt kümne nädalani.
Fakte:
- Norra vanemad saavad valida sajaprotsendilise palgakompensatsiooniga 46-nädalase puhkuse ja 80% palgakompensatsiooniga 56-nädalase puhkuse vahel.
- Lapse sünnile eelnevad kolm nädalat ja sellele järgnevad kuus nädalat vanemapuhkusest on reserveeritud emale ning kümme nädalat kogu puhkusest on reserveeritud isale (isaduspuhkuse kvoot).
- 1993. aastal kehtestati neljanädalane isaduspuhkuse kvoot. Kvooti pikendati 2009. aastal kuuelt nädalalt kümne nädalani.
- Alla 15-aastase lapse adopteerimisega seotud vanemapuhkusega kaasnevad õigused on põhiosas samad, mis lapse sünniga seotud vanemapuhkuse puhul.
- Norra naistel, kes ei tööta väljaspool kodu, on lapse sünni puhul õigus saada korraga väljamakstav toetussumma, mis 2009. aastal oli 35 263 Norra krooni.