Tänapäeval elavad norralased kauem kui kunagi varem. 2008. aastal sündinud tüdruku oodatav eluiga on peaaegu 83 aastat ja poiss elaks üle 78 aasta vanuse piiri. Rahva tervis on üldiselt väga hea ja väikelaste suremus on erakordselt madal. Kirjaoskus on praktiliselt 100-protsendiline ja suurem osa elanikkonnast on omandanud keskhariduse. Äärmist vaesust ei kohta Norras kuskil, suhtelise vaesuse määr on teiste OECD riikidega võrreldes madal.
Norra SKT ühe elaniku kohta on kõrge ning jõukus jaotub rahva seas suhteliselt ühtlaselt. Kõigis ühiskonnasfäärides valitseb sooline võrdõiguslikkus. Et loodud heaoluriiki alal hoida, on Norras kasutusel üldine avalik tervishoiusüsteem, mida rahastatakse maksutuludest ja riiklikust kindlustusskeemist. Süsteem on mõeldud kõigi kodanike ja elanike jaoks ning pakub hulgaliselt sotsiaalseid hüvesid.
Nii avalik kui eratarbimine on 20. sajandi algusest saati tugevalt kasvanud. Viimaste kümnendite jõukus on saavutatud eelkõige Põhjamerest leitud nafta ja maagaasi ammutamisega. Moderniseerumise ja linnastumise tulemusena on kunagine stabiilne ja traditsiooniline asustusmuster asendunud suurema mobiilsuse trendiga – inimesed kolivad ja vahetavad töökohti tihedamini.