Norra koolides toimuv õppetöö on kohandatud õpilaste võimete ja oskustega. Puuetega või erivajadustega inimestele, kes tavakoolis toimuvast õppetööst osa võtta ei saa, antakse eriõpet. Suureneva sisserände tõttu kasvab nende õpilaste hulk, kelle emakeel ei ole norra keel. Norra hariduspoliitikas pööratakse tähelepanu ka võõrkeelsete õpilaste erivajadustele ning luuakse neile niimoodi paremaid kesk- ja kõrghariduse omandamise ja töö leidmise võimalusi.
Storting (Norra parlament) ja valitsus kavandavad haridussektori üldeesmärgid ja eelarvelise raamistiku. Riikliku hariduspoliitika elluviija ning haridusküsimuste eest vastutav ametiasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. Norras on ühtsel standardil põhinev ühtlustatud koolisüsteem. Riiklike haridusstandardite järgimise tagamiseks on sisse viidud riiklik õppekava.
Norras kestab kohustuslik kooliskäimine kümme aastat ja see koosneb algharidusest ning keskhariduse alumisest ja ülemisest astmest. Maakondade haridusametite ülesanne on tagada, et lastel, noortel ja täiskasvanutel oleks võimalik saada kõikides Norra omavalitsustes ja maakondades asjakohast koolitust. Omavalitsusüksused vastutavad alg- ja põhikoolide tegevuse eest, keskkoolitasemel on töö korraldatud maakonnatasandil.
Kõrghariduse valdkonda kuuluvad ülikoolides ja nende kolledžites rakendatavad õppekavad. Nende järgi õppima asumine on tavaliselt võimalik pärast keskhariduse ülemise astme lõpetamist. Kui välja arvata üksikud erakoolid, on kõik kõrgkoolid riiklikud. Siiski on neil suur akadeemiline ja administratiivne vabadus.
Riigikoolides antav kohustuslik haridus on tasuta, kõrgkoolis õppimise eest võetakse tavaliselt vaid sümboolset õppemaksu. 1947. aastal asutatud Riiklik Õppelaenufond jagab õppelaenu ja eluasemetoetust üliõpilastele ning mõnel puhul ka kooliõpilastele, kes on sunnitud keskhariduse omandamiseks kodust ära kolima. Toetust jagatakse ka välismaal õppida soovivatele Norra üliõpilastele.
Riiklikku koolisüsteemi täiendavad sõltumatud erakoolid. Need koolid peavad hankima Põhi- ja keskhariduse ametilt tegevusloa vastavalt kindlaks määratud kvaliteedikriteeriumitele. Sõltumatute koolide õppekavad peavad olema kooskõlas nende suhtes kehtestatud nõuetega. Sõltumatud erakoolid, kellel on kehtiv tegevusluba, võivad taotleda riigipoolset toetust.