Traditsiooniline saami asuala ulatub nelja riigi territooriumile: Soome, Norrasse, Venemaale ja Rootsi. Saami rahvas elas neil aladel ammu enne riigipiiride kehtestamist, seega loetakse neid Norra pärisasukateks.
Kui palju saame Norras täpselt elab, ei ole teada, kuid oletuste kohaselt jääb see arv 60 000 ja 100 000 vahele. Rootsis elab neid umbes 15–25 000, Soomes üle 6000 ja Venemaal 2000. Saamide valimisnimekirjas on umbes 11 000 inimest – see koosneb üle 18-aastastest saamidest, kes on registreerunud hääletama ja osalema Sámediggi (Saami parlamendi) valimistel.
Saami põhjapõdrakasvatusala hõlmab viit Norra kõige põhjapoolsemat maakonda ja Hedmarki maakonnas asuvat Engerdali omavalitsust.
Saamide traditsioonilised elatusallikad on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük, põlluharimine ja duodji ehk saami käsitöö.
Saami rahvuspüha ja Saami lipp
Alates 2004. aastast on saami rahvuspüha 6. veebruar Norras ametlik lipupüha. Saami rahvuspüha tähistatakse nii Norras, Rootsis, Soomes kui Venemaal ja see on justkui riigipiire ületava ühendatud saami rahvuse sümbol. Sel kuupäeval meenutatakse 6. veebruaril 1917 toimunud esimest Saami kongressi, mis pani aluse saamide tänasele üleriiklikule ja piiriülesele koostööle.
2003. aasta aprillis muudeti munitsipaalhoonetel lippude kasutamise seadust. Sellesse lisati ka Saami lipp. Norra kohalikel omavalitsustel ja maakondadel on nüüd lubatud igal ajal Saami lipp heisata.
Saami lipu pühitses 1986. aastal sisse Saami Nõukogu – rahvusvaheline valitsusväline organisatsioon, mis koondab saami liikmesorganisatsioone Soomes, Norras, Venemaal ja Rootsis. Saamide seaduse 1. peatüki 6. lõige annab Sámediggi’le võimu kehtestada Saami lipu kasutamiskord Norras.
Valitsuse halduskompleksil heisati Saami lipp esmakordselt 2003. aasta saami rahvuspühal. Tulevikus hakkab lipp kompleksil lehvima iga aasta 6. veebruaril, sümboliseerides saami kultuuri tähtsust Norras. Lipp heisatakse ka Stortingil (Norra parlamendihoonel).