Viimaste kümnendite jooksul on Norras esile kerkinud mitmeid usulisi kogukondi. 1964. aastal muudeti põhiseaduse 2. peatükki ning tagati riigis täielik usuvabadus. 1969. aastal hakkas riik rahaliselt toetama kõiki registreeritud usulisi ja eluvaatelisi kogukondi. See on viinud suurema usulise mitmekesisuse ja sallivuseni Norra ühiskonnas. Praegu suhtlevad ja mõjutavad erinevad religioossed rühmitused üksteist palju kõikvõimalikes valdkondades.
Suurim eluvaateline kogukond on Norra Humanistlik Ühendus. See organisatsioon pakub oma liikmetele tavapäraste kristlike rituaalide humanistlikke alternatiive, näiteks läbi tsiviilkonfirmatsiooni (ehk -leeri) programmi. Samuti tegeleb ühendus aktiivselt sellega, et tekiks alternatiiv praegu koolides valitsevale kristlikule usuõpetusele.
Teised maailmausundid, eelkõige islam, on Norras viimaste aastakümnete jooksul üha nähtavamaks muutunud. Norras elab umbes 55 000–65 000 moslemit, peamiselt šiiidid. Registreeritud on ka veidi üle 6000 budisti, kellest enamus on Vietnami päritolu. Hinduiste arv on umbes 1500 ning üle saja aasta vanuse juudi kogukonna suurus on ligikaudu 1000.
Kõige vastuolulisem usupoliitika küsimus vähemusrühmituste jaoks on kahtlemata usuõpetus koolides. Norra riigikirik nõuab, et kõigis riigikoolides õpetataks kristlikku katekismust. Viimastel aastatel on aga loodud mõned vabakiriklikud ja alternatiivsetest eluvaadetest juhinduvad erakoolid.