Millega tegelevad norralased talvel, kui suur osa nende maast on kaetud jää ja lumega? Aga loomulikult murdmaasuusatamise, suusahüpete ja mäesuusatamisega – nädalalõppudel, puhkepäevadel ja pärast tööpäeva lõppu. Kevadel, kui tasandikel lumi sulama hakkab, taanduvad norralased lume kannul mägedesse. Ja kui lund tõepoolest enam kusagilt leida pole, siis võib ju alati uisutama minna...
Taliolümpiamängudelt võidetud medalite arvu poolest on Norra teisel kohal maailmas: rohkem medaleid on vaid nüüdseks juba lagunenud Nõukogude Liidul. Sellise edu alus on Norra talispordi pikaajalised traditsioonid ning suur populaarsus rahva seas.
Norralastel on praktiliselt piiramatud suusatamis- ja uisutamisvõimalused. Läbi kauni maastiku lookleb umbes 30 000 kilomeetri (ehk Norra ja Austraalia kolmekordse vahemaa) ulatuses märgistatud suusaradu. Isegi Oslos, 400 000 elanikuga pealinnas pole vaja suusaradu kaugelt otsida. Suusarajad valmistatakse ette ka mägedes, kus suusamõnusid on võimalik nautida peaaegu maikuu lõpuni.
Talvel läheb küll varakult pimedaks, kuid norralased ei lase end sellest segada. Norras on ühtekokku umbes 2500 valgustatud suusarada, mis pakuvad pärast väsitavat tööpäeva head võimalust kas lihtsalt lõõgastuda või teha üks tõsisem treening. Mäesuusatamine on Norras üha rohkem populaarsust võitmas, ehkki see pole kaugeltki nii laialt levinud kui murdmaasuusatamine. Mäesuusakuurordid on igas Norra osas, ning Norra suusanõlvadel töötab neli gondlit, umbes 425 suusalifti ja 250 väiksemat puksiirtõstukit. Suusahüpete populaarsus on küll viimastel aastatel veidi langenud, kuid sellele vaatamata on Norras umbes 600 suusahüppemäge.
Suusatamine on praegusel hetkel Norra populaarseim talispordiala. Mitte ükski teine talvine spordiüritus ei suuda koguda niipalju pealtvaatajaid kui Holmenkolleni suusafestival. Rohkem kui 100-aastane Holmenkolleni suusahüppemägi on rahvuslik kultuurimälestis ja üks riigi tähtsamaid turismiobjekte. Igal aastal võtab üle miljoni külastaja ette lühikese reisi Oslo kesklinnast Holmenkollenisse, et kuulsale mäele pilk peale heita. Kui 1892. aastal oli Holmenkolleni mäerekord 22 meetrit, siis tänapäeva suusalendurid suudavad hüpata umbes 100 meetrit rohkem. Holmenkollenis võistlevad igal aastal ka maailma parimad murdmaasuusatajad, ning iga-aastasel Holmenkolleni lastepäeval osaleb alati mitu tuhat last.