Igal Norra elanikul on juurdepääsu- ja läbikäiguõigus kõigi harimata maa-alade suhtes. See põline tavaõigus seadustati ametlikult 1957. aastal. Seadus tugineb inimeste lugupidamisele maa vastu – kõik külalised peavad suhtuma hoolivalt nii talupidajatesse, maaomanikesse, teistesse maa hüvede kasutajatesse kui ümbritsevasse keskkonda.
Juurdepääsuõigus surve all
Mõned arendusmeetmed ja privatiseerimine ohustavad avalikkuse vaba juurdepääsu maapiirkondadele. Tarade ja muude tõkete püstitamine selleks, et takistada teiste inimeste juurdepääsu, on puhkealade seadusega keelatud. Norra rannikule, eriti Oslo fjordi ja populaarsete Lõuna-Norra piirkondade ümbrusse ükshaaval kerkinud rajatised on järk-järgult hakanud piirama juurdepääsu rannajoonele. Reeglina ei tohi (juurde)ehitisi rajada lähemale kui 100 meetrit rannajoonest, ent kohalikel ametivõimudel on õigus teha erandeid. Paljudes paikades on nad seda õigust üpris agaralt kasutanud.
Harrastuskalapüük
Mageveekogudes ehk jõgedes ja järvedes kuulub kalapüügiõigus maaomanikule. Seega ei hõlma juurdepääsuõigus harrastuskalapüüki. Norra maa-alad jagunevad riigimaaks, ühiskasutatavaks maaks ja eramaaks. Ent hoolimata sellest, kellele mingi maatükk kuulub, võivad mageveekogudes kala püüda ainult kas maaomanikult loa saanud või püügilitsentsi omavad isikud.
Merel on harrastuskalapüük kõigile lubatud – õngitseda võib nii kaldalt kui paadist. Bioloogilise mitmekesisuse säilimise kaitseks on kehtestatud kalapüüki reguleerivad seadusandlikud aktid, millega määratakse püügivahendite kasutamine, püügihooajad, püütavate koguste ja kalade suuruse piirangud jne. Kehtivate eeskirjade kohta saab lähemat teavet kohalike omavalitsuste turismiinfopunktidest.
Küttimine
Jahiõigused mingil maa-alal kuuluvad selle omanikule – seega igameheõigus jahipidamisõigusi ei hõlma. Seega on küttimine lubatud ainult maaomaniku loal. Jahipidamiseks tuleb veel igal juhul hankida kas jahiluba või muu nõutav dokument. Ainus erand on küttimine merel, kus sõudepaati kasutades on lubatud jahti pidada 2 kilomeetri piirides mis tahes lähimast rannajoonest (kõik saared kaasa arvatud). Mootorpaate võib küttimisel kasutada vähemalt 2 kilomeetri kaugusel mis tahes lähimast rannajoonest.
Norras küttida soovijad peavad läbima spetsiaalse pädevustesti. Välismaalased ei pea testi sooritama juhul, kui nad on oma kodumaal täitnud kõik sama tüüpi jahipidamiseks nõutavad tingimused. Väikeulukite küttimisel on jahimehe vanusepiir 16 aastat, suuremate jahiloomade küttimisel 18 aastat. Kogu jahindust reguleerib bioloogilist mitmekesisust kaitsev seadusandlus.
Riiklik eesmärk
Norra võimud soovivad tagada, et kõikidel Norra elanikel oleks võimalik looduses aega veeta. Üks Norra riiklik eesmärk ongi kindlustada inimestele hõlpsad juurdepääsuvõimalused oma kodu lähedal asuvaile keskkonnasõbralikele puhkealadele.