Norra enne 1814

Hilisel keskajal tabas Norrat märgatav majanduslangus. Suur osa rahvastikust oli 14. sajandil möllanud katku ja teiste epideemiate tõttu hävinud. Paljud talud ääremaadel olid maha jäetud, inimeste sissetulekud kahanenud. Mõned ajaloolased väidavad, et allakäigu põhjuseks olid kliima halvenemine ja Norra majandust lämmatanud Hansaliit. Teised usuvad, et oluline mõjutegur oli pinnase vaesumine.... Loe edasi

Viikingite ajastuga lõppes Norras eelajalooline periood. Kirjalike materjalide puudumise tõttu on ainsaks teadmisteallikaks selle perioodi kohta arheoloogilised leiud. Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad. Kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul. Tervikuna annavad need tunnistust sellest, et viikingiaeg oli kahtlemata jõukaim kõigist... Loe edasi

Aasta 1130 on Norra ajaloo pöördepunkt. Siis katkestasid rahuajastu 1227. aastani kestnud konfliktid ja kodusõda. Kuid see aasta on eriline ka mitmes teises mõttes. Seda peetakse rahvaarvu kasvu, kiriku seesmise konsolideerumise ning linnade tekke ja arengu tõttu keskaja kõrgpunktiks. Kuna ilmalik ja vaimulik võim koondasid üha enam piirkondi oma valitsemise alla, kasvas avaliku halduse ja... Loe edasi

Esimesed praegusele Norra territooriumile saabunud inimesed ilmusid hämarast eelajaloost siis, kui suured mandrijää lahmakad Skandinaaviast taandusid. 10 000 aastat tagasi küttisid tänaste norralaste esiisad põhjapõtru ja teisi loomi oma vaevalisel teekonnal põhja. Maa, kuhu nad jõudsid, oli olnud sajandeid jääga kaetud, mistõttu ookeani ja kalda kokkupuutepunkt oli 200 meetrit kõrgemal kui... Loe edasi