Norras algas graafika areng alles 1895. aastal, kui Edvard Munch hakkas kasutama mitmesuguseid tehnikaid, sealhulgas puulõiget, söövitus- ja kivitrükki. Kuna Munch elas välismaal, ei tunnustatud tema tööd Norras sugugi mitte kohe ja seetõttu tema graafikatehnikad Norra kunstnikke ka ei mõjutanud. Mõned aastad hiljem arendas Nikolai Astrup välja oma isikupärase stiili, kasutades värvilist puulõiketehnikat. Olulise panuse andis ka Kuninglikus Tarbekunstiakadeemias (1899) õpetanud Johan Nordhagen, kes pani tugeva aluse graafikaõppele Norras. 20. sajandi esimese poole tähtsaimad Norra graafikud olid Rolf Nesch (1893–1975), kes pälvis rahvusvahelise tunnustuse oma originaalse metalligraafikatehnikaga, ning saami kunstnik John Savio (1902–1938), kes tegeles põhiliselt puulõikega.
1950ndail ja 60ndail innustus Sigurd Winge saksa ekspressionismist, võttes üle Rolf Neschi tehnikad. Ta töötas peamiselt söövitustrükiga ning katsetas heledate ja tumedate värvide vastandamisega. Üldine suundumus 1950ndail olid maastiku- ja figuurivisandid, mille tegemisel kasutati enamasti puulõiget ja kivitrükki. Paljud lootustandvad kunstnikud järgisid Pariisis asuva Stanley Hayteri rahvusvahelise Atelier 17 stiili, mis oli spetsialiseerunud ühe plaadiga rohkemate värvide trükkimise tehnikale. Järgides Pariisi stuudio põhimõtteid, asutasid Reidar Rudjord ja Anne Breivik 1965. aastal Oslos töökoja Atelier Nord.
1970ndail võeti kasutusele mitmed uued tehnikad, nende hulgas siiditrükk; samuti toimus söövitustrükitehnika uuestisünd nii figuraalsetes kui abstraktsetes töödes. 1970ndaile viidatakse tihti kui graafika kuldajastule, sest huvi selle žanri vastu kasvas nii kunstiringkondades kui rahva seas ning asutati mitmed uued töökojad ja kunstnike kooperatiivid. Viimaste aastate tähelepanuväärivad nimed on näiteks Bjørn-Willy Mortensen (1941–1993), Per Kleiva (sündinud 1933) ning Anders Kjær (sündinud 1940).