Kunst

Kui Dresden kaotas 1830ndate aastate jooksul oma tähenduse Saksamaa vaimse keskusena, leidsid J. C. Dahli järgivad norra kunstnikud uue keskuse Düsseldorfis. See põlvkond – nn düsseldorflased – muutis maalikunsti Norra rahvale kättesaadavaks ja nende tööd said Norra kultuuritraditsioonis tuntuks kui rahvusliku romantismi esindajad. See ajastu on muutumatult seotud Adolph Tiedemani (1814–1876) j... Loe edasi

Teise maailmasõja kogemused avaldasid Norra noortele poliitiliselt orienteeritud maalikunstnikele vaid lühiaegset mõju. Varsti pärast sõda ühinesid nad rahvusvahelise abstraktse ja nonfiguratiivse maalikunsti lainega. Sõjajärgne põlvkond kasutas igasugustest piiridest täiesti vabastatud väljendusvahendeid, mida natsid ja fašistid olid kuritarvitanud. Vaatamata Norra kunstipubliku tugevale... Loe edasi

Pärast sajandivahetust oli Norra kaasaegne maalikunst tihedalt seotud Prantsuse kaasaegse maalikunstiga. See side kestis kuni 1960ndate aastateni. See ilmnes eriti Thorvald Erichseni töödes, kelle valgusküllased, värvirikkad ja intensiivsed maalid said tõenäoliselt mõjutusi Bonnardilt, kujundades nii norra realismiga parima võimaliku kontrasti. Loe edasi

Alles pärast 1965. aastat loobusid Norra kunstnikud oma tugevast seotusest Prantsuse traditsioonidega ja hakkasid pöörama suuremat tähelepanu arengutele ka muudes riikides, nt Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides. 60ndate lõpuaastatel töötasid Håkon Bleken (s 1929) ja Knut Rose (s 1936) mõlemad probleemi kallal, kuidas kujundada Norra senine range maalistruktuur ümber figuratiivsemaks ja... Loe edasi

Norras algas graafika areng alles 1895. aastal, kui Edvard Munch hakkas kasutama mitmesuguseid tehnikaid, sealhulgas puulõiget, söövitus- ja kivitrükki. Kuna Munch elas välismaal, ei tunnustatud tema tööd Norras sugugi mitte kohe ja seetõttu tema graafikatehnikad Norra kunstnikke ka ei mõjutanud. Mõned aastad hiljem arendas Nikolai Astrup välja oma isikupärase stiili, kasutades värvilist... Loe edasi

19. sajand märkis Norra maalikunstis uue ajastu algust. Sajandivahetusel olid ühiskonna kõrgemates kihtides eriti populaarsed portreemaalid ning paljud Norra portreemaalijad hankisid elatist rikaste ja mõjuvõimsate inimeste maalimisega. Jacob Munch (1776–1839) oli tuntud kui andekas empiiriliste portreede maalija ja range, korrektse stiili järgija. Järgmist portreemaalijate põlvkonda juhtis... Loe edasi

Hilistel 1870ndatel oli München mõne aasta kestel baasiks Norra noorte kunstnike rühmitusele, kes andsid maalikunsti olulise panuse realistidena. Rühmitusse kuulusid Hans Heyerdahl (1857–1913), Kitty L. Kielland (1843–1924), Harriet Backer (1845–1932), Erik Werenskiold (1855–1938), Christian Skredsvig (1854–1924), Theodor Kittelsen (1857–1914) ja Gerhard Munthe (1849–1929). 1880ndate aastate... Loe edasi