1960. aastatest alates on Norra džässmuusikud nii Norras kui selle piiride taga suurt edu saavutanud. Sellised esinejad nagu Jan Garbarek, Karin Krog ja Terje Rypdal on džässimaailmas kõrgelt hinnatud. Nils Petter Molvær, Sissel Endresen ja Bugge Wesseltoft on samuti rahvusvahelist tunnustust pälvinud. Tänapäeva rahvusvahelisse džässieliiti kuuluvad muusikutest veel näiteks Trygve Seim, Pål Nilssen-Love ja Håkon Kornstad ning ansamblitest Atomic, Wibutee ja Jaga Jazzist. Norra džäss on viimastel aastatel nii kiiresti kasvava Norra publiku hulgas kui ka rahvusvahelisel turul üha rohkem populaarsust võitnud. Ühest küljest on see toimunud tänu andekate muusikute jõupingutustele, kuid edu taga on ka Norra džässiringkondade sihikindel töö läbimõeldud ja hästikavandatud strateegia elluviimisel. Norra ametivõimud on seda tööd pidevalt toetanud.
Norra Džässifoorum on hästitoimiv organisatsioon – selle aktiivsed liikmed on enamik Norra džässmuusikuid (400), džässiklubisid (60) ja džässifestivale (20). Organisatsioon on jagatud viieks regionaalseks džässikeskuseks – Bodøs, Trondheimis, Bergenis, Kristiansandis ja Oslos. Need regionaalsed keskused on muutunud oma piirkonnas ülitähtsateks infovahetusi- ja kogemuste jagamise kohtadeks. Keskuste tegevust rahastatakse iga-aastastest rahaeraldistest, mille saamiseks on sõlmitud vastavad lepingud kohalike omavalitsusüksuste, asjasse puutuvate maakondade ja riigiga, mida praegusjuhul esindab Norra Kultuurinõukogu. Igas keskuses on väike palgaline töötajaskond, kuid suurema osa tööst teevad ära kohalikud vabatahtlikud ja entusiastid.
Norra džässi edu aluseks on hästi korraldatud süsteem ja head haridusvõimalused. Suurepärane näide on hiljuti mitmes riiklikus kolledžis ja ülikoolis rakendatud rütmikaõpetuse ainekava. Iseäranis suur osa Norra viimisel džässikoolituse valdkonna tippu on Trondheimis asuva Norra Teadus- ja Tehnoloogiaülikooli džässialasel õppekaval. Tänu sellistele jõupingutustele peetakse Norra džässielu üheks kõige huvitavamaks ja uuenduslikumaks kogu Euroopas.
Ülalnimetatud rütmikaõpetuse lülitamine gümnaasiumide ja kunstikoolide õppekavva aitab tutvustada džässi ka lastele ja noortele. Suur osa uue laine džässmuusikutest on alustanud oma muusikukarjääri kas oma kooli ansamblis või mõnes muus Norra amatöörmuusikakeskuses. Laiapõhjaline kasvulava lubab Norra džässiringkondadel optimistlikult tulevikku vaadata.
Viimastel aastatel pole kasvanud mitte ainult džässmuusika populaarsus, vaid ka Norra džässifestivalide maine. Rohkem kui 20 kõrgetasemelist džässifestivali köidavad igal aastal üha suuremat publikut. Need festivalid pakuvad Norra džässmuusikutele esinemisvõimalusi ning viivad neid kokku välismaiste artistidega, kes annavad inspiratsiooni ja aitavad neil tutvustada oma muusikat laiemale kuulajaskonnale.