Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest pole Norra rahvamuusikatraditsioon kunagi katkenud. Kuna rahvamuusikat on kogu aeg põlvest põlve edasi antud, siis pole tekkinud ka mingit vajadust seda uuesti ellu äratada. Aegade jooksul on muutunud vaid kohad, kus rahvamuusikat esitatakse. Viimase 10–15 aasta jooksul on muusikaline tase tublisti tõusnud ning esile on kerkinud mitmeid meisterlikke rahvamuusikuid.
Norra rahvamuusikat, olgu see siis vokaal- või instrumentaalmuusika, esitavad tavaliselt solistid. Instrumentaalmuusikat mängitakse tavaliselt viiulil või Hardangeri viiulil, mida peetakse Norra rahvuspilliks. Hardangeri viiulil on neli või viis keelt. Pill on rikkalikult kaunistatud ja tema ehitus on tavalisest viiulist mõnevõrra erinev. Muusikaeksperdid vaidlevad siiani selle üle, kas Hardangeri viiul on välja arenenud viiulist või keskaegsetest keelpillidest. Teised Norra traditsioonilised rahvamuusikainstrumendid on parmupill (munnharpe), mitmesugused flöödid, oinasarv (bukkehorn), puust sarv (lur) ja Norra kannel (langeleik). Mõnda neist instrumentidest mängiti juba iidsetel aegadel. Ehkki osa Norra rahvamuusikast on samuti väga vana, loodi suur osa repertuaarist 19. sajandil. Instrumentaalpalad jagatakse tavaliselt uuemat tüüpi traditsiooniliseks, Kesk-Euroopa mõjudega tantsumuusikaks (gammaldans) – valsid, reinlendrid ja polkad – ning vanemat tüüpi tantsudeks (bygdedans) nagu springar, gangar ja lyarslått (mida rahvusvaheliselt tuntakse nende norra nimede järgi). Hardangeri viiulit mängimisel on tavaks kasutada põrisevaid keeli ja palju erinevaid häälestusi, mistõttu muusika on rikas tonaalsete harmooniate poolest. See on inspireerinud mitmeid Norra heliloojaid, sealhulgas maailmakuulsat Edvard Griegi.
Igal aastal korraldatakse kaks üleriigilist rahvamuusikakonkurssi. Üleriigiline rahvaliku tantsumuusika festival on gammeldansi võistlus, samas kui üleriigilisel rahvamuusikavõistlusel hinnatakse vanemale bygdedansile omast viiuldamist ja laulmist, rahvatantsu ja vanemate rahvamuusikainstrumentide mänguoskust. Muud suuremad üritused, kus rahvamuusikud ja muusikahuvilised kokku saavad, on Førde rahvamuusikafestival, Bøs toimuv Telemarki rahvusvaheline rahvamuusikafestival ja Valdresis peetav Jørn Hilme festival.
Norra väljapaistvaimad rahvamuusikud on Hardangeri viiuli mängijad Knut Buen, Hallvard T. Bjørgum ja Annbjørg Lien, viiuldaja Susanne Lundeng ning lauljad Agnes Buen Garnås, Kirsten Bråten Berg, Odd Nordstoga ja Øyonn Groven Myhren. Populaarseimad rahvamuusikaansamblid on Majorstuen, Kvarts, Tindra, Dvergmål ja Utla.