Norra klassikalise muusika viljelejad on palju tänu võlgu helilooja Edvard Griegile (1843–1907). Ehkki Norra saavutas iseseisvuse kõigest kaks aastat enne Griegi surma, kinnitas ta riigi oma heliloomingu ja kontserttegevusega kindlalt rahvusvahelisele muusikakaardile. Asjaolu, et Norra sai iseseisvaks alles 1905. aastal, on Norra muusikaajalugu tugevasti mõjutanud. Viiesaja aasta vältel oli Norral vähe kokkupuuteid Euroopa aristokraatlike ja kodanlike kultuuritraditsioonide peavooludega ning seetõttu ei ole tal renessanss- ja barokkmuusika vallas palju pakkuda.
Siiski olid ka Griegil mõned olulised eelkäijad: Halfdan Kjerulf (1815–1868) saavutas 19. sajandi keskel klaveriteoste, kunstlaulude ja koorimuusika loojana arvestatava tuntuse ning suur viiulivirtuoos Ole Bull (1810–1880) tegi samal ajal hiilgavat karjääri nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides. Need kaks meest sillutasid teed tänapäeva Norra klassikalise muusika arengule ning nende loomingul on tähtis koht Bergeni Rahvusvahelise Muusikafestivali repertuaaris . Festivalil võib nende loomingust osa saada ka sellistes kontserdipaikades nagu Edvard Griegi muuseum ja Ole Bulli villa Lysøeni saarel.
Tänapäeval on Norra klassikalise muusika lipulaevadeks Oslo ja Bergeni sümfooniaorkestrid, Norra kammermuusikaorkester, pianist Leif Ove Andsnes, tšellist Truls Mørk ja sopran Solveig Kringelborn.
Ka Griegi ja Bulli ajastu ning tänaste muusikaliste tippude vahele on mahtunud mõned maailmaklassi kuuluvad sooloartistid, nagu näiteks sopran Kirsten Flagstad (1895–1962). Norral on praegu sedavõrd palju rahvusvahelise kuulsusega sooloartiste, ansambleid ja orkestreid tänu alates 1970. aastatest toimunud arengutõugetele: esiteks riikliku muusikaharidussüsteemi loomine ning hiljem muusikafestivalide arvu ja tähtsuse tõus ning kontserdisaalide ehitamine kõikidesse Norra suurematesse linnadesse. Järgmine suurprojekt on Oslosse uue ooperiteatri ehitamine, kuhu 2008. aasta sügisel kolib Norra Rahvusooper.
Norra heliloojad on suutnud Edvard Griegi loodud traditsioone tänaseni elus hoida. Peale Griegi surma sai tähtsaimaks heliloojaks kahtlemata Christian Sinding (1856–1941), kelle muusika on selgete romantismi mõjudega. Samal ajal, kui norra muusikat hakkas mõjutama kontinentaalne atonaalsust väärtustav suund, jätkasid mitmed tuntud heliloojad Griegile omaste tonaalsete ja rahvusromantiliste elementide kasutamist oma teostes. Selliste heliloojate hulka kuuluvad David Monrad Johansen (1888–1974), Ludvig Irgens Jensen (1894–1969), Harald Sæverud (1897–1992), Klaus Egge (1906–1979), Geirr Tveitt (1908–1981), Øistein Sommerfeldt (1919–1994) ja Johan Kvandal (1919–1999). Selle suuna kaasaegsetest esindajatest tuntuim on ehk helilooja Ragnar Söderlind (s 1945).