A | A | A

Kaasaegne muusika

Viimati uuendatud: 01.11.2009 // Norra kaasaegse atonaalse kunstilise muusika isa on Fartein Valen (1887–1952). Valen oli mitmekülgne mees – valdas 12 keelt ning ümbritses end summutatud, salapäraste helide maailmaga, mis tema kaasaegsetele mõistetamatuks jäi. Ehkki ta oli õppinud Berliinis, pidas Valen oma muusikalise arengu võtmeteguriks Bachi kontrapunkti iseseisvat uurimist. Tema omalaadse, dissonantsil põhineva polüfoonia loomise katsete tulemusi kroonis 12-tooniline süsteem, milleni ta jõudis paralleelselt Arnold Schönberg’iga, ent viimasest sõltumatult.

Norra praegustel kaasaegse muusika viljelejatel on Norra muusikaelus aktiivne ja silmapaistev roll. Keskse tähtsusega organisatsiooniks on Ny Musikk ehk Rahvusvahelise Kaasaegse Muusika Ühingu Norra osakond. Organisatsiooni asutas helilooja Pauline Hall (1890–1969) 1938. aastal, peale seda, kui lühiajaline Pariisis viibimine tekitas temas huvi uute muusikaliste suundumuste katsetamise vastu. Tänasel päeval haldab ühing üleriigilist kaasaegse muusika võrgustikku, mis on edendanud ja julgustanud uute kaasaegse muusika heliloojate ning artistide arengut.

Norra heliloojad on läbi aegade olnud oma tegevuse innukad edendajad. Nad on aktiivselt osalenud mitmete siseriiklike, põhjamaiste ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös, mille eesmärk on kaitsta heliloojate ja autoriõiguste omajate huvisid. Aastate jooksul on mitmed Norra väljapaistvamad heliloojad olnud Ny Musikk’i juhatajateks. Pärast Pauline Hall’i, keda peetakse üheks Norra vähestest impressionistidest, asus organisatsiooni etteotsa serialismi toetaja Finn Mortensen (1890–1969), kellele järgnes elektroonilise muusika juhtfiguur Arne Nordheim. Organisatsiooni endiste presidentide hulka kuuluvad ka Kåre Kolberg, John Persen ja Åse Hedstrøm, kes on kõik tunnustatud heliloojad. Nii Persen kui Hedstrøm on olnud ka Norra mõjukaima kaasaegse muusika festivali – Oslo Kaasaegse Muusika Festivali Ultima – direktorid.
 
Arne Nordheimil (s 1931) on tänapäeva heliloojate hulgas eriline positsioon. Ta elab Grottenis, Oslo kuningalossi lähedal asuvas Norra valitsuse auresidentsis. Sellist eluaegset au avaldatakse riigi tähtsaimale kunstitegelasele. Nordheimi samuti rahvusvahelist tunnustust pälvinud kolleegide hulka kuuluvad Itaalias sündinud Antonio Bibalo ning Edvard Hagerup Bull. Järgmisse heliloojate põlvkonda kuuluvad Olav Anton Thommessen ja Lasse Thoresen, kes töötavad oma heliloomingu kõrvalt ka Norra Muusikaakadeemias kompositsiooniprofessoritena, ning samuti Cecilie Ore, Rolf Wallin ja Asbjørn Schaathun. Nooremast põlvkonnast peab kindlasti nimetama Jon Øyvind Ness’i, Eivind Buene’t, Maja Ratkje’t ja Lars Petter Hagen’it.


Allikas: Norra Muusikainfokeskus   |   Jaga oma võrgustikus   |   print