Teaduskirjandus on akadeemilise maailma põhialus. Norra teaduskirjandus hõlmab suurt hulka teadusharusid ja uurimisvaldkondi, mis moodustavad Norra nüüdisteaduse vundamendi.
Norra esimene ülikool asutati 1811. aastal Kristiaanias (tänapäeva Oslo). 19. sajandil toimus Norras rahvuslik ärkamine, ning norra kirjakeele areng oli rahvusliku identiteedi kujundamisel otsustava tähtsusega elemendiks (vt Esseekirjandus). Ivar Aaseni (1813–96) lingvistiliste uuringute osa kaasaegse norra keele arendamisel on raske alahinnata. Aasenil kui Nynorsk’i (“uusnorra kirjakeele” rajajal on norra kirjandusajaloos ainulaadne koht. Nynorsk on Bokmål’i (raamatunorra) kõrval saanud teiseks ametlikuks kirjakeeleks ning tänapäeval laialt levinud.
Norra astus tõega kaasaegsele akadeemilisele areenile pärast Teist maailmasõda. Kuna üha suurem hulk norralasi asus tarkust taga nõudma, anti välja suur hulk uut õppekirjandust, eriti sotsiaalteadustes. Tänapäeval on Norra globaalse teadmisteühiskonna liige, publitseerides laias valikus erinevat teaduskirjandust. Mitmed Norra teadlased on võitnud rahvusvahelist tunnustust sellistes valdkondades nagu majandusteadus, psühholoogia, ühiskonnateooria ja filosoofia.
Arne Næss (s 1912) on Norra üks sõjajärgse perioodi väljapaistvamaid intellektuaale. Ta on ühtaegu uurija, ideoloog, õpikute autor, arvamusliider ja filosoof, kelle laia lugejaskonna leidnud tööd käsitlevad mitmeid erinevaid teemasid. Innuka alpinistina mitmeid Norra ekspeditsioone juhtinud Næss on tuntud ka süvaökoloogilise liikumise pooldajana.
Gunnar Skirbekki ja Nils Gilje sissejuhatavat õpperaamatut Filosoofia ajalugu on tõlgitud mitmetesse keeltesse ning see kuulub Norra kaasaegse teaduskirjanduse kullafondi. Rohkesti on tõlgitud ka sotsioloogi ja kriminoloogi Nils Christie (s 1928) teoseid. Christie on leidnud uusi lähenemisnurki mitmetele õigus- ja karistussüsteemi, alkoholi ja narkootikumide tarbimist, noortekultuuri ja koolisüsteemi puudutavatele probleemidele.
Lars Fr. H. Svendseni (s 1970) raamatud tutvustavad laiemale avalikkusele keerulisi filosoofilisi teemasid, tehes seda ladusas vormis, ent ilma liigse lihtsustamiseta. Tema esimest raamatut pealkirjaga Kjedsomhetens filosofi (Tüdimuse filosoofia, 1999) on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Eirik Newth (s 1964) on kirjutanud mitmeid lastele ja noortele suunatud populaarteaduslikke raamatuid.