Aastail 1903–1928 anti Nobeli kirjanduspreemia kolmele Norra autorile. Nende kirjanike tööd panid suures osas aluse kaasaegsele Norra kirjandusele. 1814. aastal lõpetati Norra ja Taani 400 aastat kestnud liit, kuid selle asemele tuli personaalunioon Rootsiga, mis vältas 1905. aastani. Iseseisvusliikumise tugevnedes kasvas ka tahe luua oma rahvuslik kirjandus, mis ei põhineks mitte taani, vaid norra keelel.
Bjørnstjerne Bjørnsoni (1832–1910) Bondefortellinger (Külajutustused) hakkasid ilmuma 1850. aastail, tähistades oma uudse jutustamisstiiliga Norra rahvuskirjanduse taassündi. Bjørnson kirjutas luuletusi, jutustusi, novelle ja näidendeid. Bjørnson, kes oli näitekirjanik Henrik Ibseni kaasaegne (vt Näitekirjandus), võitis 1903. aastal Nobeli kirjanduspreemia “oma ülla, suursuguse ja mitmekülgse poeesia eest, mida on alati iseloomustanud nii selle loominguline värskus kui haruldane vaimne ehedus”. Bjørnson liitus ka varakult liikumisega, mille eesmärgiks oli Norra rahvusteatri rajamine.
Norra teine Nobeli laureaat Knut Hamsun (1859–1952) sooritas oma kirjandusliku läbimurde teosega Sult (Nälg). See autobiograafiline romaan tähistab neoromantismi algust Norras. Hamsun sai 1920. aastal Nobeli preemia oma 1917. aastal avaldatud romaani eest Markens Grøde (Maa õnnistus). Hamsuni töid iseloomustab sügav vastumeelsus tsiviliseeritud maailma suhtes ning uskumus, et inimene võib ainult looduslähedast maaelu elades õnnelik olla. Taolist primitivismi (ja sellega kaasnevat umbusku kõigi kaasaegsete asjade vastu) on kõige meisterlikumalt kirjeldatud Maa õnnistuses, mida peetakse tema parimaks romaaniks. Hamsuni varasemate tööde tegevustik keerleb tavaliselt ümber erakliku eluheidiku, kes mässab raevukalt tsiviliseeritud ühiskonna vastu. Küpsemal loomeperioodil asendus raevukus melanhoolse resignatsiooniga, mis seondub nooruse möödumisega. Hamsuni töid peetakse Norra kirjandusklassikaks ning ta kuulub endiselt Norra enimtõlgitud ilukirjanike hulka. Oma kõrgelthinnatud Hamsuni biograafias (Enigma, The Life of Knut Hamsun (Mõistatus: Knut Hamsuni elu), 1987) nimetab Robert Ferguson Hamsunit 20. sajandi üheks tähtsamaks ja leidlikumaks stilistiks, väites, et maailmas ei leidu pea ühtegi Euroopa või Ameerika kirjanikku, keda Hamsuni tööd kas otseselt või kaudselt mõjutanud poleks. Knut Hamsun kirjutas üle 40 raamatu, millest mitmed kuuluvad maailmakirjanduse kullafondi.
Sigrid Undsetile (1882–1949) tõi 1928. aastal Nobeli preemia paeluv kirjeldus elust keskajal. Tema romaanitriloogia Kristin Lavransdatter (Kristiina Lauritsatütar, 1920–1922) kuulub rahvusvahelisse kirjandusklassikasse. Undset oli viljakas kirjanik ja suurepärane jutustaja, kes ühendas oma teostes põhjalikud ajalooalased teadmised inimkäitumise vaheda analüüsiga. 1930. aastate Saksamaal olid Undseti raamatud keelu all ning Teise maailmasõja ajal oli ta sunnitud natside sissetungi tõttu Norrast lahkuma. Ta läks Ameerika Ühendriikidesse, kuid jätkas seal Norra vastupanuliikumise toetamist. Sõja lõppedes naases ta Norrasse, kus teda autasustati nii tema kirjatööde kui kodumaale osutatud teenete eest Püha Olavi Suurristiga. Undset kirjutas rohkem kui 30 ilukirjanduslikku teost ning tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse.