Norral on pikaajalised esseekirjanduse traditsioonid, millele pani aluse taani-norra autor Ludvig Holberg (1684–1754).
Aastail 1380–1814 oli Norra poliitilises liidus Taaniga. Sel ajal oli Norras ametlik riigi- ja kirjakeel taani keel. Ühise taani-norra kirjanduse loomisel mängis keskset rolli Norra päritolu Ludvig Holberg (1684–1754). Holbergi vaimukad komöödiad avaldasid suuremat mõju Taani näitekirjanduse arengule, samas kui Norrat mõjutasid rohkem tema ajaloolised kirjutised ja esseed (vt Holbergi osa Runebergi projektis). 18. sajandi lõpu Norra kirjanikud pidasid end Holbergi klassikalise humanistliku pärandi jätkajateks.
1814. aastal astus Norra personaaluniooni Rootsiga. 1905. aastal kuulutati unioon lõpetatuks ning Norrat tunnustati kui suveräänset riiki. 19. sajandil kerkis esile kaks norra kirjakeele varianti. Kui Bokmål (nn raamatunorra) oli taani-norra segakeel, milles taani kirjakeele foneetika oli kohandatud norrapärase hääldusega, siis Nynorsk (uusnorra kirjakeel) oli uus keelevorm, mis loodi läänenorra murrete põhjal. Holbergi esseedest sai innustust Aasmund Olavsson Vinje (1818–1870), üks esimesi autoreid, kes kasutas uusnorra kirjakeelt kirjanduslikel eesmärkidel. Vinje kirjutas uusnorra kirjakeeles vaimukaid ja provokatiivseid kirjatükke, mille teemadering ulatus filosoofiast ja poliitikast kirjanduse ja keeleni.
19. sajandil kerkis esile mitmeid andekaid Norra esseiste. Kahe maailmasõja vahelisel ajal kirjutasid radikaalsed vasakpoolsed autorid teravaid esseesid, milles lahati kultuuri ja poliitikaga seonduvaid probleeme.
Nüüdisajal on filosoofiliste esseede kirjutamine Norra prosaistide seas üha suuremat populaarsust võitmas. Hans Skjervheim (s 1926) on mainekas teaduslike tööde autor, kes rakendab esseevormi selleks, et käsitleda keerulisi teemasid võimalikult avameelselt ja mitteakadeemilist keelt kasutades, asetades need inimeksistentsi seisukohalt universaalsete probleemide konteksti.
Norra kirjandusajakirjad pühendavad eriteemalistele esseedele palju tähelepanu, ning paljud Norra autorid kirjutavad oma ilukirjanduslike või teaduslike tööde kõrval ka esseesid. Pealegi kasutavad mitmed teadlased laiemale lugejaskonnale suunatud teoste puhul esseistlikku stiili. Professor Trond Berg Eriksen on kirjutanud nii esseesid kui ideede ajalugu käsitlevaid sissejuhatavaid teatmikke. Sotsiaalantropoloogia professori Thomas Hylland Erikseni teos Øyeblikkets tyranni (Silmapilgu türannia, 2001) on samuti esseevormis, et selle sisu oleks lugejatele selge ja kergesti arusaadav.