Draama

Norra tuntuim näitekirjanik on Henrik Ibsen (1828–1906). Kaasaegse näitekirjanduse isaks peetava Ibseni tööd tekitasid Euroopa ja USA draamakirjanduse arengus põhjaliku pöörde. Tema näidendid on siiani väga populaarsed ning neid etendatakse pidevalt kogu maailma teatrilavadel.

Norras sündinud ja kasvanud Ibsen elas pikka aega välismaal. Ta veetis 27 aastat oma elust Itaalias ja Saksamaal. Sellest hoolimata ei unustanud ta oma juuri, valides Norra oma näidendite tegevuspaigaks. Ibseni draamad analüüsivad ja kritiseerivad ühiskonda. Ta kujutab meisterlikult eksistentsiaalseid ja psühholoogilisi konflikte. Nii Norras kui välismaal ilmuvad jätkuvalt mahukad Ibseni loomingut käsitlevad uurimistööd.

Pärast Ibsenit on esile kerkinud uus põlvkond Norra näitekirjanikke. Tänapäeval kirjutavad rohkem kui 230 dramaturgi töid nii teatrite, filmide, raadio kui televisiooni jaoks. Mitmed nende hulgast on pälvinud rahvusvahelist tunnustust, sealhulgas Cecilie Løveid (s 1951) ja Jon Fosse (s 1959). Cecilie Løveidi töid võib iseloomustada kui sotsiaalmodernistlikke. Løveid kasutab oma naistest rääkivates töödes eksperimenteerivat jutustamisstiili. Ta rakendab lürismi katselise vahendina ning tema naistekäsitlust võib vaadelda kui modernistliku feminismi haru. Løveid on kirjutanud ka luuletusi, raadiokuuldemänge ja lasteraamatuid.

Jon Fosse (s 1959) on praegu Norra populaarseim kaasaegne draamakirjanik nii Norras kui välismaal. Tema minimalistlikke, tiheda struktuuriga näidendeid iseloomustab kordustel põhinev stiil, mis ühendab endas realismi ja absurdi elemente. Tema keelekasutus on poeetiline ning selgelt rock-muusikast mõjutatud. Oma näidendites käsitleb ta peamiselt inimestevahelisi suhteid – või nende puudumist. Fosse kirjutab ka romaane, luuletusi, esseesid ja lasteraamatuid. Tema teoseid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde.