Norra kaasaegne kirjandus köidab nii kodu- kui välismaist lugejaskonda.
Kõige tuntumad kaasaegsed kirjanikud on Jostein Gaarder (1952–) (vt ka Lastekirjandus), Erik Fosnes Hansen (1965–) ja Lars Saabye Christensen (1953–). Umbes 30 Norra kaasaegse kirjaniku teoseid on tõlgitud enam kui kümnesse võõrkeelde ning igal aastal omandavad rahvusvahelised kirjastused mitmesaja Norra kirjandusteose avaldamisõigused. Välismaal on üldist tunnustust võitnud näiteks sellised kriminaalromaane kirjutavad Norra naisautorid nagu Kim Småge, Unni Lindell ja Karin Fossum. Lars Saabye Christensen, Nikolaj Frobenius (1965–) ja Erlend Loe (1969–) kuuluvad nende tuntud Norra romaanikirjanike hulka, kes kirjutavad ka filmistsenaariume.
Põhjamaade tihedaid omavahelisi sidemeid aitab tugevdada sarnane keeleline ja kultuuriline taust. Põhjamaade kirjanduse edendamiseks annab Põhjamaade Ministrite Nõukogu – Islandit, Soomet, Rootsit, Taanit ja Norrat ühendav katusorganisatsioon – igal aastal välja kirjandusauhinna ühele ülalmainitud viiest riigist pärit autorile. Esimene auhind anti välja 1962. aastal. Sellest ajast alates on selle saanud kaheksa kuulsat Norra kirjanikku: Tarjei Vesaas (1897–1970), Johan Borgen (1902–1979), Kjartan Fløgstad (1944–), Dag Solstad (1941–), Herbjørg Wassmo (1942–), Øystein Lønn (1936–), Jan Kjærstad (1953–) ja Lars Saabye Christensen.
Dag Solstadi (1941–) peavad paljud parimaks tänapäevast elukorraldust ja mõttelaadi kirjeldavaks Norra kirjanikuks. Tema varajased tööd tekitasid väga palju poleemikat. Nüüdseks on ta kirjutanud ligikaudu kolmkümmend eripalgelist raamatut. Solstad on ainus kolmel korral Norra kirjanduskriitikute preemia pälvinud Norra kirjanik.
Üks Norra populaarsemaid kirjanikke on Herbjørg Wassmo (1942–). Ta on saanud mitmeid auhindu, sealhulgas Põhjamaade Nõukogu kirjanduspreemia 1986. aastal kirjutatud teose eest Hudløs himmel (“Alasti taevas”). See on viimane osa triloogiast, mis jutustab Saksa sõduri tütrest Torast, kes Teise maailmasõja ajal oma norralannast ema juures üles kasvab. Dinas bok (Dina raamat, 1989) oli aluseks 2002. aastal valminud mängufilmile, mille meespeaosa mängis kuulus prantsuse näitleja Gérard Depardieu. Sarnaselt romaanile pälvis ka film rahvusvahelist tunnustust, kandideerides mitmele filmiauhinnale.
Jan Kjærstad (1953–) on toonud Skandinaavia romaanikirjandusse mitmeid uusi elemente. Kjærstadi tööd peegeldavad tema arvamust, et kõik kirjandusteosed on konstrueeritud. Oma romaanides kasutab ta oma ulatuslikke teadmisi ja kogemusi, lahutamaks lugejate meeli köitvate episoodiliste jutustustega. Kjærstad pälvis 2001. aastal Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna teosega Oppdageren (“Avastaja”, 1999), mis on väljamõeldud meediapersoonist Jonas Wergelandist jutustava romaanitriloogia viimane osa.