Laste- ja noortekirjandus kui sõltumatu kirjandusliik kerkis esmakordselt esile 18. sajandil. Ka rahva- ja muinasjutud polnud algselt lastele mõeldud, ning lastekirjandusena hakati neid käsitlema alles 19. sajandil.
Norra esimene lastelugemik trükiti 1798. aastal. Norra esimese klassikalise lasteraamatu I Brønden og i Kjærnet (“Kaevus ja tiigis”, 1851) autor on rahvajuttude koguja Jørgen Moe. Raamat kujutab endast selgelt laste jaoks kirjutatud realistlikku ja ilustamata kirjeldust.
Norra lastekirjanduse kuldaeg langeb aastatesse 1890–1914, mil avaldati väga palju lasteraamatuid ja lastejutte. Huvi laste- ja noorteraamatute vastu tõusis taas pärast Teist maailmasõda. Sõjakoledustest väsinud inimesed eelistasid idüllilisi ja rahumeelseid lugusid, sest nad uskusid, et sel moel saab lapsi hoida ohtliku maailma eest. 1960. ja 1970. aastate lastekirjanikud arvasid, et lastele tuleks rääkida ka reaalse maailma tegelikest probleemidest. Ent nii realistlike kui romantiliste autorite teosed olid ikkagi hariva ja kasvatusliku iseloomuga.
Norra ringhääling on mänginud ülitähtsat osa laste- ja noortekirjanduse levitamisel ja arendamisel.
Norra kõige kuulsamate lastekirjanike Anne-Cath. Vestly (1920–), Thorbjørn Egneri (1912–1990) ja Alf Prøyseni (1914–1970) teosed said laiemalt tuntuks pärast nende ettelugemist raadios. Need autorid on säilitanud populaarsuse praegugi ning nende raamatuid on tõlgitud mitmetesse võõrkeeltesse.
Ka mitmed kaasaegsed lastekirjanikud kirjutavad didaktilisi teoseid, et õhutada lugejates soovi lugeda ja õppida ning õpetada noori mõtisklema inimese rolli üle universumis. Taolistest kirjanikest tuntuimaks on Jostein Gaarder (1952–). Tema romaani Sofies verden (Sofie maailm, 1992) on müüdud üle 20 miljoni eksemplari ning seda on tõlgitud peaaegu viiekümnesse keelde. Sofie maailm ei ole pelgalt lasteraamat, vaid seda on kasutatud ülikoolideski – sissejuhatava filosoofiakursuse algõpikuna. Rahvusvahelist tunnustust on võitnud ka lastele suunatud teaduskirjanduse autorid. Eirik Newth (1964–) on võitnud mitmeid auhindu erinevaid teaduslikke teemasid käsitlevate laste- ja noorteraamatute eest (vt Teaduskirjandus).
Kõik märgid näitavad, et Norra lastekirjanduses on saabunud uus kuldaeg. Igal aastal avaldatakse rohkem kui 700 lastele ja noortele kirjutatud raamatut ning Norra autorite teoseid tõlgitakse erinevatesse võõrkeeltesse rohkem kui kunagi varem. Norra kultuuri ja kultuuripärandi säilitamise ja arendamisega tegelev Norra Kultuurinõukogu on käivitanud kaasaegse ilu- ja teatmekirjanduse ostuprogrammi, jagades Norra raamatukogudele umbes 1550 eksemplari ligikaudu sajast ilukirjanduslikust ja kahekümnest teaduslikust lasteraamatust.