Kirjandus

Aastail 1903–1928 anti Nobeli kirjanduspreemia kolmele Norra autorile. Nende kirjanike tööd panid suures osas aluse kaasaegsele Norra kirjandusele. 1814. aastal lõpetati Norra ja Taani 400 aastat kestnud liit, kuid selle asemele tuli personaalunioon Rootsiga, mis vältas 1905. aastani. Iseseisvusliikumise tugevnedes kasvas ka tahe luua oma rahvuslik kirjandus, mis ei põhineks mitte taani, vaid... Loe edasi

Teaduskirjandus on akadeemilise maailma põhialus. Norra teaduskirjandus hõlmab suurt hulka teadusharusid ja uurimisvaldkondi, mis moodustavad Norra nüüdisteaduse vundamendi.  Norra esimene ülikool asutati 1811. aastal Kristiaanias (tänapäeva Oslo). 19. sajandil toimus Norras rahvuslik ärkamine, ning norra kirjakeele areng oli rahvusliku identiteedi kujundamisel otsustava tähtsusega elemendiks Loe edasi

Norral on pikaajalised esseekirjanduse traditsioonid, millele pani aluse taani-norra autor Ludvig Holberg (1684–1754). Aastail 1380–1814 oli Norra poliitilises liidus Taaniga. Sel ajal oli Norras ametlik riigi- ja kirjakeel taani keel. Ühise taani-norra kirjanduse loomisel mängis keskset rolli Norra päritolu Ludvig Holberg (1684–1754). Holbergi vaimukad komöödiad avaldasid suuremat mõju Taani... Loe edasi

Norra reisikirjandus on traditsiooniliselt seondunud külalislahkusetute, raskesti ligipääsetavate territooriumide avastamise, uurimise ja vallutamisega. 19. sajandi lõpul oli reisimine uute seikluste ja avastuste otsingul tihedalt seotud teaduslike väliuuringutega. Norras on selle parim näide polaaruurijad Fridtjof Nansen (1861–1930) ja Roald Amundsen (1872–1928), kes on avaldanud ka oma reisid... Loe edasi

Norra poeesia juured ulatuvad rohkem kui tuhande aasta taha – 9. sajandil viljeletud skaldiluuleni. Keskajal loodi rohkesti ballaade, juhuluulet ja improviseeritud luuletusi (nn stev). Need anonüümsed tööd moodustavad koos rahvajuttudega tähtsa osa Norra rahvakirjandusest. Kui haridus eriti Norra vaimulikkonna hulgas laiemalt levima hakkas, siis kerkis esile veel üks oluline kirjandusliku... Loe edasi

Norra tuntuim näitekirjanik on Henrik Ibsen (1828–1906). Kaasaegse näitekirjanduse isaks peetava Ibseni tööd tekitasid Euroopa ja USA draamakirjanduse arengus põhjaliku pöörde. Tema näidendid on siiani väga populaarsed ning neid etendatakse pidevalt kogu maailma teatrilavadel. Norras sündinud ja kasvanud Ibsen elas pikka aega välismaal. Ta veetis 27 aastat oma elust Itaalias ja Saksamaal. Selle... Loe edasi

Norra kaasaegne kirjandus köidab nii kodu- kui välismaist lugejaskonda. Kõige tuntumad kaasaegsed kirjanikud on Jostein Gaarder (1952–) (vt ka Lastekirjandus), Erik Fosnes Hansen (1965–) ja Lars Saabye Christensen (1953–). Umbes 30 Norra kaasaegse kirjaniku teoseid on tõlgitud enam kui kümnesse võõrkeelde ning igal aastal omandavad rahvusvahelised kirjastused mitmesaja Norra kirjandusteose... Loe edasi

Laste- ja noortekirjandus kui sõltumatu kirjandusliik kerkis esmakordselt esile 18. sajandil. Ka rahva- ja muinasjutud polnud algselt lastele mõeldud, ning lastekirjandusena hakati neid käsitlema alles 19. sajandil. Norra esimene lastelugemik trükiti 1798. aastal. Norra esimese klassikalise lasteraamatu I Brønden og i Kjærnet (“Kaevus ja tiigis”, 1851 ) autor on rahvajuttude koguja Jørgen Moe.... Loe edasi