Pärast Teist maailmasõda kerkisid esile mitmed austust väärivad arhitektid, kes domineerisid Norra arhitektuuris eelmise sajandi lõpuni. Enamik neist on tänaseks pensionile jäänud või surnud, samal ajal on aga esile kerkinud uus noorte andekate arhitektide põlvkond, kes kogub tuntust nii kodumaal kui võõrsil.
Silmapaistvate nooremate arhitektide nimistusse kuuluvad Ivar Lunde ja Morten Løvseth (Stavangeris asuv Norra naftamuuseum,1999 ja Tønsbergi raamatukogu, 1992); Kristin Jarmund (Norra Metroloogia- ja Akrediteerimisameti peakorter Kjelleris,1997 ning Gulskogeni kool Drammenis, 2001); Lund Hagem (Norra Teraviljauuringute Instituudi hoone Ullensvangis, 1999); Stein Halvorsen ja Christian Sundby (Sámediggi (Saami parlament) hoone Karasjokis, 2000); Jarmund ja Vigsnes Kvitøy (Rannikukontrolli hoone, 1999); Reiulf Ramstad (Østfoldi ülikooli kolledž Haldenis, 2004); Carl-Viggo Hølmebakk (Askeri krematooriumi surnukamber, 2000) ning Jan Olav Jensen ja Børre Skodvin (Mortensrudi kirik Oslos, 2001).
Nimetamist väärivad ka mitmed tunnustatud arhitektuuribürood. Lund & Slaatto on olnud edukaim büroo pärast Teist maailmasõda. Nende viimane oluline töö (1998) on kliimaseadmega varustatud klaasehitis, millega kaitstakse Hamaris asuva keskaegse lossi varemeid. Külastajate jaoks on ka see muljetavaldav klaaskate ise otsekui püha ehitis. Sverre Fehni tööd on mõjutanud Norra mitme põlvkonna arhitekte ning saavutanud laialdase rahvusvahelise tunnustuse (vt “Sverre Fehn”). Niels Torp murdis rahvusvahelisele areenile Skandinaavia lennunduskompanii SAS Stockholmi peakorteri projekteerimisega. Hiljem kavandas ta Londoni lähedale veel suurema hoone British Airways’i jaoks. Samuti on Torpi töö suurem osa Aker Brygge hoonetest – tööstuslik kaiäärne ala Oslo kesklinnas, mis on muudetud edukaks kaubandus-, büroo- ja elamukompleksiks. Teine rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektuuribüroo on Snøhetta (vt “Norra arhitektuur 1990ndatel”). Snøhetta projekteeritud Oslo uus ooperimaja peaks valmima aastaks 2008.
Ooperiteater ehitatakse Bjørvikasse, pealinna keskel asuvasse veeäärsesse piirkonda, mis praegu teeb läbi uuenduskuuri. Uute elamukvartalite ja downtown-stiilis planeeritavate piirkondadena on välja pakutud ka mõned teised sadamaalad, samuti alad Oslo endise läänesuuna raudteejaama ümbruses. Kavandatakse ka suure muuseumikompleksi rajamist linnakeskusesse.
Üks viimaste aastate tähtsamaid arhitektuurisündmusi on olnud Oslo uue rahvusvahelise lennujaama avamine Gardermoenis. Puidust, kivist ja klaasist terminalihoone (1999, Aviaplan) on lihtsa, avatud disainiga, kuid detailides komplitseeritud. See värav Norrasse on lennukiga saabuvatele külalistele suurepärane alguspunkt. Terminali asetus, teede võrgustik, kohe kõrval asuv kiirrongiraudtee ja mitmed lennujaama juurde kuuluvad kõrvalhooned näitavad hästi Norra arhitektide ja kinnisvaraarendajate panust kõrgekvaliteedilise infrastruktuuri loomisesse.