1989. aastal kuulutas Egiptuse valitsus välja arhitektuurikonkursi uue suurejoonelise Aleksandria raamatukogu kavandi saamiseks. Oma nägemused esitas umbes 650 arhitektide tiimi. Üllatus oli suur, kui esimese koha saavutas Snøhetta – väike Norra büroo, mis ei olnud kunagi võitnud ühtegi konkurssi ning oli projekteerinud vaid mõned olulised hooned. Uus Aleksandria raamatukogu, Bibliotheca Alexandrina, avati 2002. aastal ja seda peetakse viimaste aastakümnete üheks olulisemaks arhitektuuriteoseks.
Raamatukogu on suurejooneline, samal ajal lihtne. Põhiolemuselt on ehitis diagonaalselt lõigatud püstine silinder, mis on oma selge geomeetria tõttu paljuski sarnane antiikse Egiptuse võimsate ehitistega. Raamatukogu silindrilist vormi läbistav sirgjoon on tegelikult jalakäijate sild, mis võimaldab pääsu Aleksandria Ülikoolist lõuna suunas. Sild ületab tiheda liiklusega tänava ning jõuab välja raamatukogu teisele korrusele, sealt edasi kulgeb see avalikule väljakule ehitise paremal, merepoolsel küljel.
Sillast lääne pool on silindrisse tehtud suur avaus. Selles tühimikus asub raamatukogu peasissekäik. Otse sissekäigu vastas on ühe vanema konverentsikeskuse peauks ning näib, nagu väljendaks raamatukogu sellega lugupidamist oma naaberehitisele. Kahe hoone vahele jääb sillutatud väljak, mille keskel on justkui maasse vajunud suur kera – planetaarium.
Silindrikujulisest hoonest on ära lõigatud viltune viil. Normaaljuhul peaks sellest tekkima elliptiline pind, kuid kuna arhitektid on alustanud vertikaaltelje suhtes kaldus oleva elliptilise silindriga, on esimese korruse pind ning viltune katusetasand täiuslikult ringikujulised. Kui tavaline silinder on staatiline vorm, siis raamatukogule annavad ebakorrapärasused vajaliku liikuvuse – seda muljet võimendab veelgi 10-korruselise hoone kõrgus: selle täies kõrguses nähtavad seinad kerkivad 10 m sügavuselt maa seest 32 meetri kõrgusele.
Silindri lõunapoolne välissein on kaetud graniittahvlitega, mis on suurtest plokkidest lõhutud, mitte saetud. Pind on ebatasane ja pehmete kontuuridega. Nendele graniitplaatidele on graveeritud alfabeetilised märgid kõikjalt maailmas. Päikese liikumine taevavõlvil ja elektrivalguse peegeldumine kõrvalasuva basseini veepinnal manavad graveeritud sümbolitel esile dünaamilise varjudemängu, luues sarnasuse muinasegiptuse templiseintega. Raamatukogu suur hall – 160 m diameetriga poolring – on väga jõuline ruum. Kaarjas sein koosneb avatud liitekohtadega betoonelementidest, sirge sein aga on kaetud Zimbabwest pärit lihvitud musta kiviga. Põrand on jagatud seitsmeks põhja poole, Vahemere suunas kaldu olevaks terrassiga tasandiks.