Veidi üle 1000 aasta tagasi liideti Norra pisikesed kuningriigid üheks kuningriigiks, mis pöörati üsna pea ristiusku. See tõi Norra suurde Euroopa kultuuriruumi ja tutvustas ühtlasi seal levinud kiviarhitektuuri. Püha Olafi matmispaika Trondheimis ehitati põhjamaade vanim gooti katedraal – Nidarose katedraal. Üle kogu riigi kerkis ka väiksemaid, peamiselt rooma stiilis kivikirikuid.
Tänu kergesti kättesaadavale väga hea kvaliteediga metsamaterjalile kujunes Norras juba ammu välja puitehitiste traditsioon. Ka täna ehitatakse paljud kõige huvitavamad ehitised Norras puidust – mis annab tunnistust Norra arhitektide ja ehitajate endiselt tugevast tõmbest selle materjali poole.
Varajasel keskajal ehitati paljudes kogukondades Põhja-Euroopas maasse kaevatud postidele toetuvaid puust kirikuid. Norras täiustati pidevalt nende konstruktsiooni ning jõuti lõpuks tänapäevalgi tuntud harukordsete püstpalkkirikuteni. Norras on 28 hästisäilinud püstpalkkirikut, kuid mujal Euroopas ei ole neid praegu alles praktiliselt mitte ühtegi. Need sakraalehitised on Norra kõige olulisem panus maailma arhitektuuriajalukku. Urnesi püstpalkkirik on kantud UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Lafting ehk palkehitustehnika arenes Norras väga kaugele. Selles kohtab ka palju geograafilisi erinevusi. Tavapäraselt koosnevad norra talud mitmest erineva suurusega puithoonest, millest igaühel on oma kindel funktsioon. Need ehitised paiknevad kobarana, kuid riigi erinevates osades siiski veidi erinevalt.
Norral on pikk rannajoon, mida kaitsevad kaljused saared ja skäärid. Keskajal ranniku äärde kerkinud kalurikülad on veel üks iseloomulik näide sealsest puitarhitektuurist. Näiteks Bryggenis, Bergenis ääristab kaid kitsaste puitehitiste rida. Sellise hoonestusviisi tõid Bergenisse saksa hansakaupmehed, kelle jaoks see paik oli kohaliku tegevuse sõlmpunkt . 17. sajandil asutas (Taani) kuningas Norras mitu uut linna. Nendest kaks, Kongsberg ja Røros, asutati kaevanduste tarbeks. Kongsbergi püstitati ka ambitsioonikas barokkstiilis kirik, Røros paistab aga silma oma võluvate madalate ehitistega. Terve Rørose kesklinn ning Bryggeni kai on samuti maailma kultuuripärandi nimekirjas.
Olulised suunad maailma arhitektuuris jõudsid Norrasse tihti hilinemisega ja avaldasid seetõttu siinsetele ehitistele vähe mõju. Mõned on siiski oma jälje jätnud – näiteks barokist inspireeritud Barony Rosendal vaatega Kvinnheradi fjordile ning Damsgårdina tuntud rokokoostiilis puidust maamõis Bergenis.
Norra liit Taaniga lagunes 1814. aastal ning Oslost (tollase nimega Christiania) sai pealinn. Arhitekt Christian H. Grosch on projekteerinud Oslo ülikooli vanemad osad, Oslo börsihoone, endise Norra keskpanga ja palju teisi ehitisi Oslos, samuti ligi 70 kirikut üle kogu maa. Koos tööstuse arenguga 19. sajandi keskel tõusis rahvaarv linnades kiiresti, eriti just Oslos.
20. sajandi alguses ammutasid norra arhitektid rahvusliku arhitektuuri loomisel inspiratsiooni populaarsetest arusaamadest. Kui Ålesundi linn 1904. aastal maha põles, ehitati see kiiresti üles Art Nouveau vaimus.
1930ndad, mil tooni andis funktsionalism, olid norra arhitektuuris küll jõuline periood, kuid norra arhitektid on tõelise rahvusvahelise tuntuse saavutanud alles viimastel aastakümnetel.