A | A | A

Norra arhitektuur 1990ndatel

Viimati uuendatud: 01.11.2009 // 1990ndail pöördusid norra arhitektid tagasi modernismi juurtele. Eramud ja büroohooned said ühtemoodi suure ja tasase fassaadi ning 1930. aastate funktsionalismi meenutavad selged geomeetrilised mõõtmed. Kõige märkimisväärsem näide sellest on auhindadega pärjatud Norra metroloogia- ja akrediteerimisameti peakorter Kjelleris (1997), mille autor on Kristin Jarmund.

Kaasaegsed arhitektid segavad tihti erinevaid stiililähenemisi, millega luuakse rafineeritud segastiilis välimus. Kari Nissen Brodtkorbi hoone Stranden (1990) on sellise sünteesi tüüpiline näide. See paikneb Oslos Aker Brygge – poodideks, büroodeks ja elamuteks ümber kujundatud tööstusliku kaiala – tagumises otsas. Kõrval asetsev kuivdokk annab krundile kolmnurkse kuju; sellest mõlemale poole jääb vesi. Hoone ise on justkui laevanina ning seda muljet tugevdab veelgi kaarjas katus. Mustaks värvitud terasdetailid ja tahumatud telliskiviseinad aga meenutavad hoopis inglise laohoonet. Kokkuvõttes on arhitekt loonud meeldejääva, rahvaliku ehitise.

Teine näide segastiilis arhitektuurist on Ivar Lunde ja Morten Løvsethi kavandatud Tønsbergi raamatukogu (1992). Selle moodsa ehitise suured klaasfassaadid lausa kutsuvad külastajaid sisenema. Kuid siiski ei ole tegemist pelgalt klaaskastiga – ehitis on keeruka ülesehitusega ning seosterikas. Kaarjate vormide laialdane kasutamine vihjab ümmargusele kirikule lähedalasuva keskaegse kloostri varemetele.

1989. aastal võitis väike Norra arhitektuuribüroo Snøhetta ajaloolise projektikonkursi uue Aleksandria raamatukogu ehitamiseks. See on kõige olulisem rahvusvaheline konkurss, mille Norra bürood eales on võitnud. Rahvusvahelised arhitektuuriajakirjad kuulutasid 2001. aastal valminud raamatukogu kohe teetähiseks. Snøhetta kindlustas hiljem oma globaalset positsiooni, võites veel projektikonkursid Oslo uue ooperimaja ning Margate’i Turneri keskuse ehitamiseks Inglismaal.

Snøhetta läbimurre 1990ndail oli osa laiemast fenomenist, tänu millele maailm hakkas Norra arhitekte märkama. Juhtivad rahvusvahelised ajakirjad avaldasid Norra kaasaegsele arhitektuurile pühendatud eriväljaandeid. Kjell Lund ja Nils Slaatto nimetati Ameerika Arhitektide Instituudi auliikmeks, Niels Torp pälvis rahvusvahelist tunnustust oma uuendusliku Skandinaavia lennufirma SAS Stockholmi peakorteri projektiga ning Sverre Fehnile anti Pritzkeri arhitektuuripreemia, mis kindlustas talle koha ajastu olulisemate arhitektide nimistus.

Jaapani ajakirja Arhitektuur+Urbanism number 12:2004 on pühendatud tervenisti Norra arhitektuurile, kandes pealkirja ”Norra: Fehn ja tema kaasaegne pärand”.


Allikas: Norra Arhitektuurimuuseum   |   Jaga oma võrgustikus   |   print