Üks oluline näide aga on – Oslos asuva Skandinaavia Ülikoolide Kirjastuse tavalise 7-korruselise hoone muutmine mitmekujuliseks mänguliseks maailmaks (Jan Digerud ja Jon Lundberg, 1980). Kaks silmapaistvat postmodernistlikku ehitist on veel Holmia raudteejaam (väike jaam Oslo äärelinna suunduval raudteel) ning vagunidepoo Lodalenis. Mõlema autor on Norra riigiraudtee arhitekt Arne Henriksen. Mõlemad ehitised pälvisid Norra tähtsaima arhitektuuripreemia, Anton Christian Houeni Fondi tunnistuse väljapaistva arhitektuuri eest. Sellega osutati ühtlasi soosingut ka postmodernistlikule lainele.
Postmodernism tekkis protestiks arvamuste vastu, mille kohaselt modernism ei olnud piisavalt väljenduslik. See andis kaasaegsetele arhitektidele uute suundade otsinguil suurema vabadusetunde. Juhtivad arhitektid – näiteks Lund & Slaatto – jätkasid strukturalismi vaimus, kuid 1980ndail muutusid ka nende ehitised mitmekesisemaks ja ilmekate detailide poolest rikkamaks. Lund & Slaatto projekteeritud Norra Keskpanga uus peakorter (1986) võtab Oslo kesklinnas enda alla terve kvartali ning suudab uute ja vanade hoonete vahel edukalt kooskõla tekitada. Sølvberget’i kultuurikeskus Stavangeris (1987) täiendab tänu oma sobivatele mõõtmetele kenasti ümbritsevaid puust maju. Püha Magnuse kirik (1988) Lillestrømis koosneb moodulelementidest, mis moodustavad suure ümmarguse pühakoja koos kabeliga mõlemal küljel. Kuigi see on tänapäevane hoone, mahub ta siiski traditsioonilise kiriku mõiste alla.