Munch sündis 1863. aasta 12. detsembril Løtenis, Hedmarki maakonnas. Munchi ema ja vanima õe varane surm, tema enda vilets tervis ning isa usklikkus jätsid temasse püsiva jälje, millest kasvasid välja kunstniku loomingut iseloomustavad rahutud eneseotsingud.
Det syke barn („Haige laps”)
Munch oli vaevalt 20-aastane kui valmis tema esimene küps teos, Morgen („Hommik”). Maal kujutab pooleldi rõivastatud noort tüdrukut voodiserval istumas. Kunstnik on maalil meisterlikult käsitlenud atmosfääri ja valgust.
Uus, naturalismi kammitsatest vaba maalimisstiil tõusis kunstniku loomingus esile maaliga „Haige laps” (1885–86; kunstnik kordas motiivi hiljem sageli), kus uuesti läbi elatud valus lapsepõlvemälestus on väljendatud haruldase lihtsuse ja rangusega.
Skrik (“Karje”) – läbimurre ekspressionistlikus maalikunstis
Munchi ekspressionistlik läbimurdeteos „Karje” valmis aastal 1893. Seda murrangulist maali peetakse tänase päevani eksistentsialistliku ängi jõuliseks ja ürgseks väljenduseks. „Karje” on üks laialdasemalt kasutatud motiive maailmas ning seda on trükitud lugematule arvule kruusidele, hiiremattidele, raamatukaantele ja T-särkidele.
Järjest valmisid kunstniku käe all maalid „Vampyr” („Vampiir”), „Madonna”, „Stemmen” („Hääl”), „Aske” („Tuhk”) ja „Livets dans” („Elutants”) ning kompositsioon „Kvinnen i tre stadier” („Elu friis”) (1894). Viimast teost peetakse sageli tüüpiliseks näiteks Munchile iseloomulikust ambivalentsest suhtumisest naistesse.
Graafikateosed
1894. aastal hakkas Munch tegelema graafikaga, keskendudes esmalt ofordile ja litograafiale ning mõned aastad hiljem puugravüürile – tehnikale, mis tegi tänu temale läbi revolutsioonilise arengu. Munchi gravüürid, nagu „Haige laps”, „Kyss” („Suudlus”) ja „Madonna”, kuuluvad tänapäeval maailma tuntuimate graafikateoste hulka.Kunstnik lõi elu jooksul kokku üle 700 graafikateose, sealhulgas umbes 200 oforti ja 140 puugravüüri. Tema ülejäänud graafikatööd on litograafiad. Käsitletud teemade poolest on Munchi graafikateosed väga sarnased tema maalidele.
Oslo ülikooli pannoo
1900. aastate esimesel kümnendil valminud Munchi teosed annavad tunnistust tema üleelatud närvivapustusest, mis lõppes kuuekuulise raviga Kopenhaageni kliinikus aastatel 1908–09. Pärast kliinikust vabanemist naasis ta Norrasse ja asus elama Kragerøsse. Samal ajal asus Munch uuenenud innuga täitma suurt tellimust, mis seisnes Oslo ülikooli aula dekoreerimises. Selle tellimuse jaoks korraldatud konkursi võitis kunstnik vaatamata tugevale vastuseisule tema osalemise suhtes. Aula avati pidulikult 1916. aastal ning Munchi pannood tunnustati peagi kui Norra monumentaalmaali suurteost.
Edvard Munch suri 23. jaanuaril 1944. aastal.
Kunstikogud
Munchi teoste suurim kogu kuulub praegu Munchi muuseumile Oslos. Norra Rahvusgaleriile kuulub mitu olulist Munchi tööd ja lai valik gravüüre. Bergeni Kunstimuuseumi kogus on mitu kunstniku maali ja umbes 100 gravüüri.
Munchi teosed on esindatud ka muudes Põhjamaade suurtes muuseumides ning mitmetes kogudes Saksamaal ja Šveitsis.
Maalide vargus
Rahvusgalerii versioon teosest „Karje” varastati 1994. aasta veebruaris ja leiti üles umbes kolm kuud hiljem. 2004. aasta augustis varastasid relvastatud röövlid Munchi muuseumi versiooni „Karjest” ja maali „Madonna”. Need maalid leiti üles kaks aastat hiljem.