UNESCO maailmapärandi nimekiri sisaldab alasid või objekte, mida peetakse maailma kultuuri- või looduspärandi asendamatuks osaks. 1972. aastal koostatud Maailmapärandi Konventsiooniga pakutakse erilist kaitset mälestistele, mida nende universaalse väärtuse tõttu tuleks tulevaste põlvede jaoks maailmapärandina säilitada. Norra ratifitseeris konventsiooni 1977. aastal ning praegu kuulub sellesse nimekirja seitse Norra mälestist.
Bryggen Bergenis
Hilisel keskajal oli Bergenis paiknev Bryggen (sadamakai) elava rahvusvahelise kaubandustegevuse keskus. Iseloomulikud merele suunatud fassaadidega paralleelsed viilkatustega majade read esindavad arhitektuuristiili, mida on säilitatud peaaegu 900 aastat. Bryggeni kinnistud koosnesid ühest või kahest pikast, ühise vahekäiguga majadereast. Need olid ühtaegu nii elamud kui laohooned. Igal kinnistul oli oma varaaida ja vintsiga varustatud dokiplats. Bryggeni piirkonna elu kulges oma traditsioonilist rada pidi kuni 20. sajandi alguseni, mil muutunud kaubandussuhted ja uued sidevahendid sellele 700–800 aastat kestnud eluviisile lõpu tegid.
Rørose kaevanduslinn
Linna struktuur ja hoonestatud ala peegeldavad kogukonna elu-olu aluseid – põllumajandust ja kaevandust. Kaevandustöödega tehti Røroses algust 1644. aastal; pidev kaevandamine kestis kuni 1977. aastani. Asula laienes ümber vasetöödeks vajalikku energiat andnud Hitterelva jõe. Suurem osa linnast hävis 1678. ja 1679. aasta tulekahjudes. Linnaplaneerijad säilitasid linna üles ehitades linnatänavate renessansiaegse ruudukujulise võrgustiku. Rørose hoonestatud ala on arenenud aeglaselt ja ilma uute õnnetute tagasilöökideta ja selle hooned illustreerivad arengut 18. sajandist kuni tänapäevani.
Alta kaljunikerdused
Altas piirkonnas on suur kaljunikerduste kogum, mis pakub külastajatele võimalust tutvuda enam kui 6000 aastat tagasi elanud inimeste elu ja maailmanägemusega. Esimesed selle piirkonna kaljunikerdused leiti juhuslikult 1973. aastal. Sellest ajast saadik on viiest erinevast kohast leitud umbes 3000 kaljunikerdust. Need kujutised loodi pika aja vältel – vanimad joonistused lõigati kivisse rohkem kui 6200 aastat tagasi ning noorimad 2500 aastat tagasi.
Urnesi püstpalkkirik
Urnesi püstpalkkirikul on ainulaadne koht Norra 28 säilinud püstpalkkiriku hulgas – nii oma arhitektuuri kui kunstilise väljenduslaadi tõttu. Kirik ehitati 12. sajandi teisel poolel võimsa Urnesi suguvõsa erapühamuks ning see on üks Norra vanimaid ja paremini säilinud püstpalkkirikuid. Selle interjöör on dekoreeritud ebatavaliselt rikkalikult ning elegantsed puunikerdused annavad tunnistust ehitajate suurepärastest käsitööoskustest. Ehitajad pidid olema kursis oma aja moodsaimate arhitektuurisuundumustega, kasutades nende jäädvustamiseks kivi asemel puitmaterjali.
Vega saarestik
Helgelandi ranniku ääres laiuv Vega saarestik hõlmab 1037 ruutkilomeetrit avatud kultuurmaastikku, mis koosneb lugematust hulgast saartest, saarekestest ja skääridest. 10 000 aastat on seal kala püütud ja karusloomi kütitud. Ajapikku tekkis saartele püsiv asustus ning kalastajate-põlluharijate eluviisi ning karmi, kuid lummavalt kauni looduskeskkonna koosmõjus kujunes välja omapärane maastik.
Lääne-Norra fjordid
Selle maailmapärandisse kuuluva mälestise Norra läänerannikul moodustavad Geirangerfjord ja Nærøyfjord. Need kaks fjordi on ainulaadsed näited klassikalisest fjordimaastikust ning mõlemaid võib esile tõsta nende imepärase loodusliku ilu poolest. Inimtegevus ei ole seda paika peaaegu üldse häirinud, asumitest kaugemale ei ole märkimisväärseid tehnilisi rajatisi püstitatud. See piirkond on suurim puutumata fjordimaastik Norras ja seda peetakse ka maailma üheks kõige maalilisemaks paigaks.
Struve geodeetiline kaar
Struve geodeetiline kaar oli Euroopa esimene laiahaardeline teaduslik uuring. See viidi läbi aastatel 1816-1852 Friedrich Georg Wilhelm Struve juhtimisel. Struve geodeetiline kaar on ainulaadne oma ulatuse ja täpsuse poolest ning esindab olulist saavutust geodeesia kui teaduse ajaloos.
Maailmapärandi mälestise moodustavad 34 mõõtepunkti nendes 10 riigis, mida kaar läbis: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Moldova ja Ukraina.