Riigi kultuuripärand hõlmab kõiki märke inimtegevusest looduslikus keskkonnas. Need on asendamatud teabeallikad, kust ammutada infot inimeste elu ja tegevuse ning käsitöö, tehnika ja kunsti arengu kohta. Kuna kultuurimälestised, kultuuriobjektid ja kultuurkeskkonnad on mittetaastuv ressurss, siis peab nende haldamine põhinema pikaajalisel planeerimisel. Kultuurimälestised ja -objektid pakuvad paljudele inimestele meeldivaid emotsioone ja esteetilist naudingut; seega võib kaasaegne ühiskond oma kultuuripärandi säilitamisest ja aktiivsest kasutamisest suurt kasu lõigata.
Kultuuripärandi Direktoraat vastutab kõikide arheoloogiliste ja arhitektuuriliste mälestiste ja objektide ning kultuurkeskkondade haldamise eest kooskõlas vastava seadusandlusega. Direktoraat tegutseb Keskkonnaministeeriumi egiidi all, etendades keskset osa riiklikus keskkonnakorralduses.
Igas maakonnas on spetsiaalne talitus, kes üldiste kultuuriküsimustega tegelemise kõrval vastutab ka kultuuripärandi säilitamise eest. Talituse ülesandeks on nõustada maakonnavalitsust kultuuripärandi haldamise küsimustes ning tagada, et maakonna ja omavalitsuse tasandi arendustööde planeerimisel arvestataks ka kaitse all olevate kultuurimälestiste ja -objektide ning kultuurkeskkondadega. Saamide asustusaladel täidab talituse ülesandeid Sámediggi (Saami parlament).
Arheoloogiamuuseum korraldab väljakaevamisi ning arheoloogiliste mälestiste ja objektide uuringuid.
Meremuuseumi vastutusel on merepõhjas asuvad mälestised.
Vastavalt Svalbardi puudutavatele kultuuripärandimäärustele korraldab Svalbardi kultuuripärandi säilitamist kuberneri kantselei.
Kultuuripärandi haldamise eesmärki on kirjeldatud Kultuuripärandi seaduses, mille kohaselt riik peab vastutama arheoloogiliste ja arhitektuuriliste mälestiste ja objektide ning kultuurikeskkondade kaitsmise eest, sest “need on osa meie kultuuripärandist ja identiteedist ning üldisest ressursside ja keskkonnakorraldusest.” Seaduse järgi on Kultuuripärandi Direktoraadil õigus hooneid, hooneterühmi ja kultuurmaastikke kaitse alla võtta. Kultuuripärandi seadus reguleerib ka ametivõimude ja kaitse all olevate mälestiste või objektide omanike suhteid. Ent sellisel viisil on kaitstud vaid murdosa Norra kultuuripärandist. Lisaks on Norras veel suur hulk hooneid ning teisi mälestisi ja objekte, mida nende omaduste või kohaliku tähtsuse tõttu kaitsmisväärseteks peetakse. Taoliste mälestiste ja objektide kaitsmisel võib tugineda teistele seadustele, näiteks Ehitus- ja planeerimisseadusele. Kuid kõige parem pärandi säilitamise viis on julgustada mälestiste ja objektide omanikke hoidma neid ainulaadseid varasid isegi hoolimata sellest, kas need on seadustega kaitstud või mitte.