Arheoloogiamälestised on inimtegevuse vanimad märgid. Vanim leid Norras on Finnmarkis Magerøy saarel paiknevad asulakohavaremed, mille vanuseks arvatakse umbes 12 000 aastat. Esimene arheoloogiamälestisi kaitsev seadus võeti vastu 1905. aastal. Aastate jooksul on seda seadust kohandatud vastavalt ühiskondlikele muutustele ning erinevat liiki mälestisi ja objekte puudutavate teadmiste paranemisele. Kultuuripärandi seadusega võetakse automaatselt kaitse alla kõik arheoloogilised ja arhitektuurilised mälestised ning objektid, mis on rajatud enne 1537. aastat. Seadusega on kaitstud ka kõik enne 1649. aastat ehitatud hooned.
Tänapäeval on Norra eesmärgiks kaitsta ja säilitada esinduslikku valikut mitmesugustest erinevatest ajalooperioodidest pärinevatest arheoloogilistest mälestistest ja objektidest.
Norra arheoloogiamälestiste hulka kuuluvad ka esiajaloolised kaljujooniste paikkonnad. Skandinaavia kaljujoonised on oluline osa maailma kultuuripärandist.
Norra Kultuuripärandi Amet on käivitanud programmi, mille eesmärgiks on tagada Norra kaljujooniste säilimine.
Norras on ligi 90 paika, kus võib näha keskaegsete hoonete varemeid. Enamus neist on kirikud, kuid leidub ka kloostreid, losse ja kindlusi. Kultuuripärandi Amet algatas hiljuti programmi nende säilmete kaitsmiseks.