Norra heaolu ja majanduskasv sõltuvad suuresti heast kaubanduskoostööst teiste maadega. Seetõttu on Norra olnud entusiastlik eestvedaja laiaulatuslike ja siduvate rahvusvaheliste kaubandusreeglite väljatöötamisel ning ka üks neist 23 riigist, kes sõlmisid 1947. aastal Rahvusvahelise Tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT). Need rahvusvahelised reeglid tugevnesid veelgi, kui GATT-ist sai 1995. aastal Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Praegu kuulub sellesse ülemaailmsesse ühendusse 147 liiget (seisuga august 2004) ning veel 25 riiki on esitanud liitumisavalduse.
Kaitstes riike diskrimineerimise, protektsionismi ja tugevamate domineerimise vastu nõrgemate üle, on WTO reeglid kergendanud ülemaailmset majanduskasvu ja arengut. Kaubatolle on viimase viiekümne aasta jooksul tunduvalt vähendatud. Nüüd reguleerivad põllumajandustoodetega kauplemist, teenuste osutamist ja intellektuaalset omandit (nagu patendid, kaubamärgid ja autoriõigus) kaks WTO lepingut. Vaidluste lahendamise süsteem aitab organisatsioonil oma reegleid kehtestada ning võimaldab ka väikestel riikidel oma õiguste eest seista.
Siiski on mitmetes valdkondades veel olulisi kaubanduspiiranguid. Dohas 2001. aastal toimunud WTO ministrite kohtumisel otsustasid liikmesriigid alustada läbirääkimiste uut vooru, mille eesmärk on kaubandusbarjääride jätkuv vähendamine. Lepiti kokku, et erilist tähelepanu pööratakse arengumaade vajadustele.
Norrast pärit kaubad, sealhulgas kala ja kalatooted, põrkuvad endiselt mitmetel turgudel vastu tollibarjääre. Meie pikaajaline eesmärk on kaotada ära tollid kõikidelt kaupadelt. Käimasolevas läbirääkimisvoorus on meie tähelepanu keskmes kala ja kalasaaduste, eriti töödeldud toodete tollide vähendamine.
Norra eksportis 2002. aastal 152 miljardi Norra krooni väärtuses teenuseid (umbes 24% kogueksporditulust). Norra on turul eriti huvitatud paremast juurdepääsust laevandusele ja teistele merendusalastele teenustele, energia-, keskkonna-, telekommunikatsiooni-, merekindlustus- ja äriteenustele.
Protektsionism ja dumpinguvastased maksud on üha suurenev probleem, mis võib kahjustada juurdepääsu turule. Norra tooteid, eriti kasvatatud kala, mõjutavad need asjad nii USA-s kui ka Euroopa Liidust. Seetõttu teeb Norra WTO raames aktiivseid jõupingutusi, et selliste võtete kasutamine protektsionistlikel eesmärkidel oleks raskem.
Norra soovib viljelda elujõulist põllumajandust, tagades toiduturvalisuse, kaugemate piirkondade asustatuse ja kultuurmaastike olemasolu. Selle kulukuse tõttu sõltub Norra teatud määral tollikaitsest ja põllumajandusele antavate toetuste jätkumisest. Teisalt on põllumajandussaaduste eksport oluline paljudele riikidele, eriti arengumaadele. WTO liikmed tegelevad põllumajandustoodetega kauplemise liberaliseerimisega tollitariifide ja sisemaiste toetusskeemide vähendamise kaudu. Siiski on teostusviisis kokkuleppele jõudmine olnud keeruline.
Norra on olnud alati väga huvitatud ülemaailmsele jõukuse kasvule kaasa aitamisest. Rohkem kui kolmveerand WTO liikmetest on arengumaad, kellele väliskaubandus on väga oluline sissetulekute suurendamise ja jõulisema majanduskasvu saavutamise vahend. Seetõttu on Norra oma WTO raames toimuvates ettevõtmistes asetanud rõhu arengumaade erivajadustele.
Norra tervitab tulevaste läbirääkimiste kava käsitlevat lepingut, milleni WTO-s jõuti 2004. aasta juulis. Norra annab oma parima, et kindlustada Doha läbirääkimisvoorus tasakaalustatud tulemus, mis kaitseb kõigi osalejate huve.