Kalatööstus on Norra rannikupiirkondade selgroog. Kalapüük, -töötlemine ja -kasvatus annavad tööd rohkem kui 30 000 inimesele. Aastane kala ja kalatoodete ekspordimaht on umbes 30 miljardit Norra krooni. See on Norra üks suuremad ekspordisektoreid. Niisiis on Norra jaoks ülioluline mereliste elusvarude õige haldamine.
Rahvusvaheline majandusrežiim
Enamik Norra kalapüügist toimub Norra majandustsoonis (Exclusive Economic Zone –EEZ, vt kaarti). Koos kalakaitsetsooniga Svalbardi ja kalastustsooniga Jan Mayeni ümbruses kuulub Norra jurisdiktsiooni alla umbes 2 miljonit km2 vesi. Suuremat osa oma püügipiirkonna kalavarudest jagab Norra teiste riikidega. Seetõttu on nende haldamisel oluline hea koostöö. Norra on läbirääkimistel naaberriikidega jõudnud kokkulepeteni, mille alusel pooled kohtuvad regulaarselt, et otsustada haldamisrežiimide ja kvootide jagamise üle.
Kõige olulisemad lepingud on sõlmitud Venemaa ja Euroopa Liiduga. Lisaks sellele on Altlandi ookeani kirdeosa rannikuriigid sõlminud atlandi heeringa ja makrelli kevadist kudemist käsitleva kokkuleppe. Väljaspool riiklikku majandusstsooni asuvais vetes reguleerib kalandust Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) koostöös rannikuäärsete riikidega.
Valge mere hülgevarusid haldab Norra-Vene Kalanduskomisjon. Põhja-Atlandi Mereimetajate Komisjon (NAMMCO) on mereimetajate säilitamise, majandamise ja uurimise alase üldise koostöö foorum. Kääbusvaalapüüki korraldab Norra ühepoolselt, kuna Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon (IWC) ei ole suutnud alates 1982. aastast püügikvoote määrata.
Säästlik kasutamine
Norra mereliste elusvarude majandamise tähtsaim eesmärk on kindlustada nende jätkusuutlik kasutamine – püügimahud peavad olema kooskõlas varude isetaastumisvõimega. See vastab ka rahvusvahelistes lepingutes, sh ÜRO merenduskonventsioonis (1982) ja kalavarude lepingus (1995) ning ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalanduse koodeksis (1995) sätestatud nõuetele.
Varasematel aegadel on kalavarusid majandatud lähtuvalt mingist ühest liigist. Ühel liigil võib aga olla märgatav mõju paljudele teistele. Näiteks toituvad nii tursk kui ka atlandi heeringas Barentsi mere moivast, vaalad ja hülged aga teevad rüüsteretki neile kalavarudele ja organismidele, millest nemad toituvad. Temperatuur ja muud keskkonnatingimused mõjutavad samuti varude liikumist ja muutumist. Tänapäeval rakendatakse kalamajanduses järjest enam ökosüsteemipõhist lähenemist. See tähendab, et arvesse ei võeta mitte üksnes seda, kuidas püük mõjutab kalavarusid, vaid sedagi, kuidas see mõjutab merekeskkonda üldiselt ning millised on merekeskkonna muutumise tagajärjed merelistele elusvarudele.
Oskusteave
Jätkusuutlikuks arenguks on tarvis teada kõnealust varude suurust, ealist koosseisu, jaotust ja elukeskkonda. Igal aastal võrreldakse Norras teaduslike uuringutega saadud ja kalameestelt pärinevaid andmeid teiste riikide ja Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu (International Council for Exploration of the Sea – ICES) omadega. ICES on rahvusvaheline Põhja-Atlandi riikide kalandusvõimudele nõuandev kogu.
Norras on juhtiv kalandusuurimisasutus Mereuurimisinstituut. Norra mereteadlased teevad tihedat koostööd ka teiste maade, eriti Venemaa uurijatega.
Kalanduse reguleerimine
Enamasti määratakse kogupüügilimiit rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusena sõlmitud lepingutega. Seda, kuidas oma püügilimiiti geograafiliselt, aasta lõikes ning kalameeste gruppide ja püügivahendite vahel jagada, otsustab iga riik peaasjalikult ise.
Norras teevad kalatööstus ja kalandusvõimud režiimi loomise alal koostööd. Siiski jäävad majandusmeetmeid puudutavad lõppotsused kalandusministri teha.
Seadusandluse rakendamine
Norras kehtivad kalandust regulerivad seadusesätted nii merel kui ka pärast kala kaldaletoomist. Merel on kalalaevade ja nende püügilastide kontrollimine rannavalve ülesanne. Inspekteeritakse ka Norra haldusakvatooriumis kalastavaid välismaist päritolu aluseid. Alates 1. juulist 2000 peavad ookeanidel sõitvad kalalaevad kasutama satelliitsidel põhinevat järelevalvesüsteemi, mis võimaldab võimudel nende tegevust pidevalt jälgida. Norral on satelliitjärelevalve lepingud ka Norra jurisdiktsiooni alla kuuluvais vetes kalastavate riikidega.
Kalandusamet vastutab maaletoodava kala hulga kontrollimise eest ja peab kalandusstatistikat. Tõsiste valeandmete esitamiste ja muude rikkumiste korral pöördutakse kohtusse.