Norra majanduspoliitika on suunatud sellele, et stabiliseerida töötuse tase ja inflatsioon, võidelda nendega, stimuleerida kasvu ning mõjutada tööstuse struktuuri ja sissetulekute jaotamist.
Vähese tööstusega piirkondades on kehtestatud teistega võrreldes leebemad maksud ning loodud krediidiasutusi, toetamaks kohalikku tööstussektorit, põllumajandust, kalatööstust ja mõnesid teisi tootmisharusid. Nende skeemide eesmärk on aidata kaasa innovatsioonile, säilitada traditsioonilist tööstust või takistada äkilist kohaliku tööstuse kadumist.
Lisaks rahandus- ja krediidipoliitikale on keskvõim muuhulgas sisse seadnud ka tulupoliitika, mis hõlmab meetmete kasutamist, mõjutamaks läbirääkimisi palgaküsimustes ning põllumajanduslike ja kalanduslike vaidluste lahendamisel.
Sissetulekute ümberjaotamise eesmärgil reguleeritakse tulumaksumäära ja sotsiaalsete hüvede (sh riiklik kindlustusskeem) pakkumise ulatust.
Uue tööstuse arengu kiirendamiseks kasutatakse maksukokkuleppeid teadus- ja arengukulutuste osas, samuti toetab riik teadus- ja uurimistööd.