Majandus

Norra majandust kirjeldatakse üldiselt kui segamajandust – kapitalistlik turumajandus selgete riigi mõjudega. Nagu ka mujal Lääne-Euroopas, on Norra tööstuse edenemises juhtrolli mänginud õigus eraomandusele ja selle kaitsele ning erasektor. Siiski on osa tööstusest riigi omanduses või valitsemise all. Riigiomand ja erasektori reguleerimine teevadki Norra majandusest turu- ja plaanimajanduse... Loe edasi

Norra on avatud ja ekspordile orienteeritud majandusega kõrgelt arenenud tööstusriik. Olles üks rikkamaid riike maailmas, on Norra samal ajal esireas ka elatustaseme, inimeste oodatava eluea, rahvatervise ja elamistingimuste osas. Materiaalse rikkuse kõrge tase on saavutatud osalt maavarade külluse tõttu, osalt aga tänu Norra kaasatusele Lääne-Euroopa industrialiseerimisse, mida võimaldas riigi... Loe edasi

Norra majanduspoliitika on suunatud sellele, et stabiliseerida töötuse tase ja inflatsioon, võidelda nendega, stimuleerida kasvu ning mõjutada tööstuse struktuuri ja sissetulekute jaotamist. Vähese tööstusega piirkondades on kehtestatud teistega võrreldes leebemad maksud ning loodud krediidiasutusi, toetamaks kohalikku tööstussektorit, põllumajandust, kalatööstust ja mõnesid teisi tootmisharusi... Loe edasi

Sõjajärgse Norra poliitikas on olnud olulisel kohal jõupingutused kõrge tööhõive saavutamiseks. 1970. aastatel oli tööpuudus Norras teiste tööstusriikidega võrreldes tunduvalt madalam – tänu Põhjamere naftaväljade arengule ning aktiivsele tööjõuturupoliitikale. Kuid 1980ndatest alates on majanduse globaliseerumine sidunud Norra tugevamalt maailmamajanduse suundumustega ning tööpuuduse tasemes... Loe edasi