Norra käsutuses on sõna otseses mõttes võimaluste ookean. Norra fjordide ja merede rikkalikud varud on mänginud riigi rannapiirkondade majanduses olulist rolli. Kui seda küllust soovitakse ka tulevikus nautida, siis tuleb neid varusid kasutada viisil, mis tagab üheaegselt nii merekeskkonna mitmekesisuse kaitse kui ka soovitud lisaväärtuse tekke. Merega on seotud mitmesugused olulised ja kasumlikud tegevusalad, k.a kalakasvatus, biotehnoloogia, kõrgekvaliteedilised tooted ja logistika. Norra elukallidus on kõrge ning püsib sellisena ka lähemas tulevikus. Sellest tulenevalt peavad ka arendatavad protsessid ja tooted olema põhjalikult viimistletud, et neid oleks võimalik kalli hinnaga müüa.
Norra rannajoon on koos saarte ja fjordidega ligi 57 000 km pikk. Võrdlusena võib märkida, et maakera ümbermõõt ekvaatori kohal on 40 000 km. Norra pikk rannajoon ja riiki piiravad mered kindlustavad Norrale igal aastal 2,5 kuni 3 miljoni tonni suuruse kalasaagi. See on lähedal maksimumile, mistõttu püügimahtude suurendamine ei ole lähemal ajal tõenäoline. Norras on registreeritud umbes 10 000 kalapüügialust, millest ligikaudu 1000 on töös aastaringselt. Umbes 800 rajatist on seotud püügil põhineva akvakultuuriga ning ookeanikala kokkuostu ja töötlemisega.
Norra on Euroopa suurim kalaliha ja -toodetega varustaja. Viimase 10 aasta jooksul on sellest saadavad eksporditulud kahekordistunud, kasvades rohkem kui 30 miljardi Norra kroonini. 95% toodangust veetakse Norrast välja ja müüakse rohkem kui 2000 erineva toote vormis umbes 150 riiki. Kalatööstuses töötab ligikaudu 30 000 inimest, kellest 14 000 tegelevad kalapüügiga, 6000 kalakasvatusega ning 10 000 kala töötlemisega. Riigis on umbes 800 kokkuostu- ja töötlemisrajatist ning ligi 500 ametlikku ekspordiettevõtet, kes seisavad hea tööstuse müügipoole eest.
Norra kalakasvatustes toodetakse aastas ligi 600 000 tonni kala ja karpkala; toodangu maht kasvab pidevalt. Tootmine toimub kogu Norra ranniku ulatuses. Kalakasvatuseks on välja antud ligi 1300 kontsessiooni, neist umbes 800 lõhe ja forelli kasvatamiseks. Kalakombinaate ja pakkimistehaseid on umbes 100 ning välja on arenenud ka märkimisväärne söödatööstus. Töönduslikku tootmisesse lisandub pidevalt uusi kasvatustest pärinevaid liike. Norra on maailmas juhtpositsioonil selliste liikide kasvatamisel nagu Atlandi tursk, Atlandi hiidlest ja merihunt.
Norra mereannid on kogu maailmas kõrgelt hinnatud. Norras kasvatatud lõhe järel on tuntuim kala ilmselt Atlandi tursk. Seda püütakse Norra põhjaranniku jääkülmades vetes ning sellest on saanud populaarne toormaterjal maailma kuulsamatele kokkadele. Atlandi tursk oli näiteks üks 2003. a Bocuse d’Or koostisosi. Norra kuningkrabi ja Norras kasvatatud valge hiidlest on valitud 2007. aasta veebruaris toimuva Bocuse d’Or ametlikeks mereandideks. Teised tuntud kala- ja koorikloomaliigid on näiteks heeringas, makrell, mitut liiki siiakala, krevetid ja krabid. Norra kalatööstus tegutseb jätkusuutlikult, kasutades väga kaasaegset kalalaevastikku ja teadmistepõhist ressursijuhtimist. Norra mereannid on tervisele ohutud ning on lisaks suurepärane kergesti seeditavate valkude, vitamiinide, mineraalainete ja oluliste rasvhapete allikas.
Norras toodetakse rohkem kui 2000 erinevat kalatoodet, k.a värske kala, külmutatud kalafilee, suitsukala, kuivatatud ja soolatud kala, kalaburgerid jt töödeldud tooted (paneeritud, omas mahlas või õliga konserveeritud ja marineeritud kala). Norras kasvatatud kala kasutatakse laialdaselt rahvusvahelises köögis, k.a Jaapani kvaliteediteadlikus sushitööstuses. Sushi ja sushimi traditsioonid levivad järjest enam kogu maailmas (aastane kasv umbes 15 protsenti).